16:57 teisipäev, 11.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PõlvamaaAlevid
  Mooste alevik

Mooste alevik asub Põlva maakonnas.

Muinasajal läks läbi siinsete alade kaubatee Venemaa linnadesse; arvatakse, et Põlva ja Räpina ümbruse teedevõrk saigi sellest alguse.

Ajaloolaste arvates oli Aleksander Nevskil esimene kokkupõrge ordurüütlitega Moostes, Jäälahing toimus Piirissaare ja praeguse Põlva maakonna alade vahel.
1579. a. kevadtalvel ulatus siiamaile poolakate rüüsteretk.
Gustav Adolf kinkis Mooste (Moisekatzi) mõisa ooberst Joachim von Gürnsternbergile, Peeter I andis selle võitja õigusega Pavel Jaguzinskile.
Viimased omanikud olid Nolckenid, kes rajasid ka esinduslikud mõisahooned.
Mõisahäärber on historitsistlikus stiilis (Kagu-Eesti maa-arhitektuuri üks kaunimaid näiteid) ning pärineb 19. sajandi viimasest kümnendist.
Karjalautade kompleks ja viinavabrik on rajatud 20.s ajandi esimesel kümnendil.
Mooste mõisa park (28,6 ha) on inglise stiili elementidega, kus kõik vaated avanesid järvele.
Pargis on 60 puu- ja põõsaliiki. Pilku köidavad siberi nulu rühmad, palju on tammesid, mis koos pärnadega moodustavad alleesid.

Esimene kool asutati Moostes 1766. a.

Mooste järved tekkisid kunagistel jääsulamisvete äravooluteedel sügavamates nõgudes.
Pargis on Mooste Mõisajärv (10,4 ha, suurim sügavus 3,6 m). Järveahelasse kuuluvad veel Linnajärv, Lahojärv, Metsküla ja Kauksi Linnajärv.
Loodushuvilistele on huvipakkuvaim Lahojärv (2,7 ha, 6 m), mis asub Moostest 3 km lääneedelas mustikarikkas okasmetsas. Selles esineb palju ikkesvetikaid. (V.Kõvask avastas siin 5 uut liiki Eestis, lisaks väga haruldane ränivetikas Asterionella ralfsii).
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee