23:49 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PõlvamaaAlevid
  Ahja alevik

Ahja alevik asub Põlva maakonnas Tartu-Räpina maantee ääres, Tartust 34 km kaugusel; ulatub idas piki Rasina teed Vanamõisa kohal Ahja jõeni.

Ahja mõisa kohta (Agill) on esimesed teated aastast 1553.
Ahja mõisahoones töötab alates 1929. a. kool.

Mõis on terviklikumalt säilinud barokkansambleid Lõuna-Eestis.
1740. a. ehitatud häärberil on kõrge kelpkatus ja võlvitud soklikorrus. Vestibüülis on barokne paraadtrepp, II korruse esindusruumides on rokokoolikke uksi.
Fassaadile on 20. sajandi alguses antud juugendlikku ilmet.

Tiikidega park pärineb 18. sajandist ja on korrapärases stiilis.

Ahja vaestemaja on üks väheseid säilinud vaestemaju Lõuna-Eestis, ehitatud 19. sajandi lõpukümnendeil.
Suur poolkelpkatuse ja laudvoodriga palkhoone. Sissepääse on kolm - üks otsas, kaks külgedel. Algselt oli ruume kümmekond: toad, köögid, sahvrid. Haljastuseks üksikud põlispuud.

Ahja on Friedebert Tuglase sünnipaik. Siin asub Tuglase muuseum.

Kirj.:
Olev Suuder
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999.

Ilus teeviit Ahjas kinnitab, et oleme väikese Illimari maal. Kirjaniku sünnimaja aset tähistab mõisa pargis graniitreljeef (E. Kirss) - FRIEDEBERT TUGLAS 1886-1971
Siin on mu kõigi rännakute lähtekoht

Ahja mõisas asuvas keskkoolis on korrastatud Tuglase memoriaaltuba.
Ly Lehtmets
Kivid kõnelevad. Toronto, 2004

Ahja mõis

Saksa keeles Aya. Esmamaining 1553 (Hof Agill). Kuulus Kaweritele, 1627 omandas mõisa Gabriel Oxenstierna. 1716 kinkis tulevane keisrinna Katariina I selle oma kasuemale Christina Glückile, kes pärandas selle 1740 oma väimehele Francois Guillemot de Villebois`le, 1788. aastast Löwis of Menaritele. 1821 ostis Ahja mõisa Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi president Conrad Siegmund von Brasch, kelle järglased pidasid seda kuni aastani 1921.
1749 valminud peahoonega (projekt pärineb arvatavasti Bartolomeo Rastrelli töökojast) mõis on Lõuna-Eesti terviklikemalt säilinud barokkansambleid. Kahekorruselisel hoonel on kõrge poolkelpkatus ja võlvitud soklikorrus, vestibüülis on barokne paraadtrepp, esindusruumides stukklagi (18. saj.). 20. sajandi algul lisati peasissepääsu ette polügonaalne juugendstiilis paviljon.
Härrastemaja ees on korrapärase kujuga tiigid, maja taga väike nelinurkne regulaarpark, kaugemad pargiosad vabakujunduslikud.
1929-79 tegutses härrastemajas kool (nüüd tühi).
Saanud tuntuks ka Friedebert Tuglase romaani "Väike Illimar" tegevuskohana.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2003

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee