07:57 neljapäev, 25.04.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LäänemaaAlevid
  Kullamaa küla

Kullamaa küla asub Läänemaal Kullamaa vallas Virtsu-Risti maantee lähedal. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 341 inimest. 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 304.

Pärast Läänemaa alistamist (1220) rajas Lode vasalliperekond Kullamaa muinaslinnuse (Rohumägi) asemele feodaalilinnuse (castrum Goldenbeke), mille orduvägi hiljemalt aastaks 1234 hävitas.
16. sajandi alguses on mainitud Suur-Kullamaa ja Väike-Kullamaa küla. Rootsi võimu ajal asutati samanimelised mõisad (Gross-Goldenbeck ja Klein-Goldenbeck). 1920.-ndail aastail rajati mõisamaadele mitu asundustalu. 1977. a. ühendati need Kullamaa ja Silla külaks.

Kullamaa kihelkond hõlmas ligikaudu nüüdse Kullamaa, Loodna ja Risti valla. 13. sajandi algul oli seal muinaskihelkond, mille nime ei ole teada (hõlmas arvatavasti ka hilisema ja Vigala kihelkonna). Kirikukihelkond asutati 13. sajandil ja selle alal oli Saare-Lääne piiskopkonna Koluvere ametkond (keskus Koluvere mõis). 1230.-ndate teisel poolel ehitati Kullamaal hävitatud vasallilinnuse asemele Koluvere vasallilinnus, 14. sajandi lõpus (arvatavasti samasse kohta) Koluvere piiskopilinnus, mis oli aastatst 1439 Saare-Lääne piiskopi residentse.

Kullamaa kirik valmis algsel kujul arvatavasti 13. sajandi lõpukümnendil. See on põhiplaanilt Haapsalu ja Pöide kirikut meenutav ühelööviline hoone, millel koorina kasutati idapoolseimat kolmest võlvikust. Lääneseinas asetses portaali kohal ümaraken. Kuppeljate ristvõlvide tellistest mõigasroided toetavad gooti (Karja kiriku taimemotiividega sarnaneva) lehtkapiteelidega nurgapostidele ja vööndkaarte topeltpilastreile. 1752. a. ehitati käärkamber, 1865. a. hulknurkne koorilõpmik ja 1870. a. neogooti torn.
Sisustuses pälvivad tähelepanu kolm laelühtrit (vanim 17. sajandist), viis hauaplaati (17. sajand), renessansskantsel (1626, arvatavasti Haapsal meistri Marten Mattieseni töö), barokne võidukaarerühm (1682, B. Budeloch), H. Hösekeni (sen.) epitaaf (1681.1682, B. Budeloch), altarimaal (arvatavasti 1865, K.S.Walther) ja orel (1854, C.Tanton).

Siinse pastori Heinrich Gösekeni (1612-1681) sulest ilmus 1660. a. 547-leheküljeline eesti keele grammatika. Göseken oli ka mitme eestikeelse raamatu autor.

Kiriku kõrval pakub huvi Sitakoti Matsi rõngasrist aastast 1671.

1989. a. taasavati Kullamaal Eesti vabaduse eest langenute mälestussammas.

Kullamaa Rohumägi on käesoleva aastatuhande algul valminud muistsete eestlaste linnus. Selle kõrgus on 10, pikkus 74 ja laius 69 m. Käesoleva sajandi algul istutati linnamäele puud ja seetõttu paistab ta kaugemalt kõrgema metsase künkana. Linnuse siseõuel korraldatakse suviti vabaõhupidustusi.

Kullamaa Rohumäest loodes asub maa-alune kalmistu (11.-15. sajand).

Arhitektuurimälestisena on kaitse all vana vesiveski Liivi jõel, mille sisseseade ja väravatega veskitamm pärinevad 19. sajandist.

Huvitavad on samas asuvad liivaluited harva esinevate taimede ning luite- ja nõmmemännikuga.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee