08:41 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LäänemaaAlevid
  Koluvere küla

Koluvere küla asub Lääne maakonnas Kullamaa vallas Risti-Virtsu maantee ääres Märjamaa teelahkmel ja Liivi jõe keskjooksul. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 507 inimest. 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 356.

15. sajandil oli siin linnuse juures alev, hiljem tekkisid mõis ja asundus. Küla on Koluvere aastast 1977; siis liideti Koluverega ka Vaikna küla.

Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode) rajati kastellina arvatavasti 13. sajandi teisel poolel pärast seda kui mõõgavennad olid hävitanud Lode aadlisuguvõsale kuulunud Kullamaa linnuse. Esialgu oli see arvatasti tornlinnus, mis 14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul ehitati konvendihoone tüüpi linnuseks. Järgnevate ümberehituste käigus valmis 1541. a. ka ümmargune suurtükitorn ning vesilinnus sai lõpliku kuju.

Aegade jooksul on Koluvere piiskopilinnuse ümber kujundatud suur park. Pargist läbivoolaval Liivi jõel on huvitavad sillad, jõe paisutamisega on parki rajatud kalatiigid.

Jüriöö ülestõusu ajal piirasid ülestõusnud talupojad ka Koluvere linnust.
Alates 1439. a. oli linnus Saare-Lääne piiskopi üks residentse ja stiftifoogti asupaik. Liivi sõja ajal käis linnus korduvalt käest kätte: kord alistus rootslastele, kord taanlastele, kord ordule, kord venelastele.

1560. a. tõusid üles ümbruskonna talupojad. Nad valisid küla sepa endale kuningaks ja asusid linnust piirama. Pettuse abil suruti talupoegade ülestõus maha, nende juht hukati. 1564. a. vallutasid linnuse rootslased. 1573. a. pidasid rootslased ja venelased Koluvere linnuse juures lahingu. 1575.-1576. a. oli linnus taanlaste, 1576.-1581.a. venelaste ja aastani 1710 uuesti rootslaste valduses. 1652. a. kinkis Rootsi kuninganna Kristiina linnuse kindral Lievenile. 1771. a. ostis Katariina II Koluvere ja kinkis selle oma ebasoosingusse sattunud armukesele vürst Grigori Orlovile. Viimase pärijatelt ostis Katariina lossi tagasi ja pärandas oma tütrele, kes oli abielus krahv Buxhoevedeniga. Buxhoevedenite perekonna valdusesse jäigi linnus kuni 1917. aastani (1905. a. linnus põletati, kuid ehitati hiljem neogooti stiilis üles).

1780.-ndail aastail elas Koluvere lossis pagenduses Württembergi printsess Augusta Carolina (1764-1788). Kullamaa kirikusse maetud printsessi surma põhjused jäid saladuslikeks.

Aastast 1924 asus linnuses hoolekandekool, 1963. aastast asub Koluveres invaliidide kodu, sidejaoskond ja kauplus.

Arheoloogiamälestisena on kaitse all Jõgeva kõrtsihoone, mis asub Koluverest kilomeeter Kullamaa pool, jäädes nüüd, pärast teede õgvendamist, maanteest pisut eemale. Sama tee ääres on vanal maanteel kaks huvitavat riikliku kaitse alla kuuluvat Koluvere kivisilda.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee