20:52 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaAlevid
  Väike-Maarja alevik

Väike-Maarja alevik asub Lääne-Viru maakonnas ning on samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 2210 elanikku.

Väike-Maarja asub viie tee ristumispunktis ja on tekkinud 19. sajandi teisel poolel kirikualevina.

Väike-Maarja kirik pälvib tähelepanu ehitusmälestisena, mis on ehitatud umbes 1735. a. gooti stiilis. Kirik täitis ka kaitseülesannet: torni kõrval leidub kaks kambrit, milles on laskeavad.
Väike-Maarja kiriku sale torn meenutab Tallinna Raekoja ja Pühavaimu kiriku torne. Torni tipp on ehitatud 1873. a.; siis tehti laiemaks ka aknad.

Väike-Maarja on etendanud eesti kultuuriloos silmapaistvat osa. Siin elas ja töötas alates 1884. a. raamatukaupmees ja Põdrangu valla kirjutajana Peeter Jakobson. Tema näidend "Udumäe kuningas" kujundati "Vanemuises" A. Wiera poolt esimeseks polulaarseks eesti operetiks. P. Jakobson suri 1899. a. ja on maetud Väike-Maarja kalmistule.

Luuletaja ja vene klassika tõlkija Jakob Tamm oli alates 1893. aastast kuni surmani 1907. a. Väike-Maarja kihelkonnakooli juhatajaks. Ta on maetud Väike-Maarja kalmistule.

Väike-Maarjas ja selle ümbruses on elanud ka kirjanik Jakob Liiv.

Silmapaistvat osa Väike-Maarja kultuuriloos on etendanud kohalik kooli- ja kirjamees Juhan Elken.

Väike-Maarjas on sündinud kuulus raskejõustiklane, maailmameister Georg Lurich.

Väike-Maarja - Simuna maanteel näeme umbes 4 km Väike-Maarjast põliseid mände.

3 km Väike-Maarjast edela pool, Kiltsi raudteejaama viiva tee ääres, asub Ebavere mägi (146 m üle merepinna). Tekkelt on Ebavere mägi Pandivere kõrgustikku läbiva vallseljaku aheliku kõrgemaid osi. Mäel kasvab ilus kuuse- ja männimets, kus leidub ka tammi, sarapuid, pärni, toomingaid jne. Mäe jalamil on Saltsi tiik, milles võib supelda. Ümbruses, Kaarma küla põldudel, on lohkusid, mida kutsutakse Kalevipoja hobuse jalajälgedeks.

Ebavere mägi, mis asetses muistse Järva- ja Virumaa piiril, on minevikus olnud ohripaigaks. Läti Henriku kroonika teatel seisnud siin puud jumalakujudega, mis sakslaste poolt 1220. a. maha raiuti. Kroonika teatel sündinud siin saarlaste jumal Tarapita, kes aga kohe olevat Saaremaale lennanud. Võimalik, et Läti Henriku teade käib ka Emumäe kohta. Varem Ebavere mäel asunud ohvrikivi on lõhutud; sellest paikeb nüüd üks osa Väike-Maarja kooli ees.
Ebavere mäe jalamil on teerist, kus Rakvere - Tartu maantee kulgeb lõunasse piki metsaga kaetud liivakünniseid ning -seljakuid. Need tähistavad ulatuslikku fluvioglatsiaalsete kuhjatiste ahelikku, mis ulatub siin lõuna suunas üle Rakke kuni Vägevani.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee