13:12 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaAlevid
  Viru-Jaagupi alevik

Viru-Jaagupi alevik asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 429 elanikku.

Viru-Jaagupi aleviku ümbruses valitseb Pandivere kõrgustikule iseloomulik lainjas põlduderohke maastik. Laialdaste põldudega vahelduvad ilusad kuusemetsad. Ida pool Rakvere-Tartu maanteed pälvib tähelepanu mitmekümne kilomeetri pikkune Küti oos. Võhu küla lähedal avanevad suured allikad. Neid leidub ka mujal kõrgustiku jalamil. Saueaugu külas Vilu pere lähedal on muistne linnus (Linnamägi).

Viru-Jaagupi ümbrus kuulus 13. sajandil Muinas-Eesti Lemmu kihelkonda. Hiljem rajatud kiriklik kihelkond kandis algul Kehala (Keel) nime, hiljem hakati seda kiriku kaitsepühaku järgi nimetama Jaagupi kihelkonnaks.

Viru-Jaagupi kirik pärineb suuremas osas 15. sajandist, mil see ehitati gooti stiilis kodakirikuna.
Praeguses hoones on keskaegsed ainult idapoolne kolme travee pikkune osa ja kooriruum; läänepoolne, kahe travee pikkune osa ja torn ehitati 1878. a.
Kunstimälestistena kuuluvad riikliku kaitse alla õlimaal "Mehe rinnaportree" (17. sajand), neli figuuri (puunikerdus, 16. ja 17. sajand).
Kirikuaias on võetud kaitse alla kaks stiilset rõngasristi (17. sajand).

Aastail 1697 -1710 oli Viru-Jaagupi pastoriks ajalookroonik Christian Kelch, kelle "Liefländische Historia" ja selle järg "Continuation" on väärtuslik ajalooallikas. Kelchi kroonikas on trükitud esimene eesti rahvalaul "Jörru! Jörru! Jooks ma tullen".

Viru-Jaagupi kalmistule, mis asub asulast kilomeeter maad eemal, on maetud kuulus Vene maadeuurija ja meresõitja F. P. Wrangel (1796 -1870), luuletaja ja koolikirjanik Rudolf Reiman, kunstnike Kristjan ja Paul Raua vanemad.

Kirikust 300 m lääne pool on kaasiku all kaitsealune kultusekivi, millel leidub üle 60 lohukese.

Viru-Jaagupi Kirikuküla Tahu suitsutares sündisid eesti kunsti suurmehed kaksikvennad Kristjan Raud (1865 -1943) ja Paul Raud (1865 -1930). Endise Tahu suitsutare kohale asetati kunstnike 100. sünniaastapäeval mälestuskivi, millesse on raiutud sõnad: "Siin sündisid 22/23 X 1865 eesti kunstnikud Kristjan ja Paul Raud".


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee