10:54 kolmapäev, 21.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaAlevid
  Simuna alevik

Simuna alevik asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 484 elanikku; seisuga 01.01. 2010 on elanike arv

Simuna (algupäraselt Katkuküla) oli suur kihelkond, millesse kuulus kuni 15. sajandini ka suur osa Väike-Maarja kihelkonnast.

Simuna alevik Pandivere kõrgustiku lõunaserval on kujunenud kihelkonna keskusena samanimelise kiriku juurde.
Kiriku kohal on suured Katku allikad, millest saab alguse Pedja jõgi. Simunast lõuna pool laiub metsane ja soine tasandik, mujalt ümbritsevad alevikku ulatuslikud põllualad.

Simuna kirik praegusel kujul pärineb 19. sajandi lõpust. Arhitektuurimälestisena kuulub Simuna kirik koos kirikuaia ja pastoraadiga riikliku kaitse alla.
Arvatavasti 15. sajandil rajatud kolmelööviline kodakirik ehitati aastatel 1728 -1729 ja 1885 -1886 täiesti ümber. Kunstimälestistest kuuluvad riikliku kaitse alla G. Normanni valmistatud orel (1886), Chr. Ackermanni altar (17. sajand), kantsel (18. sajand) jm.

19. sajandi algusest pärinev pastoraadihoone on kodumajaks olnud mitmele teadlasele. Siin sündisid Tartu ülikooli matemaatikaprofessor Magnus Georg Paucker (1787-1855), õigusteaduse ja filoloogiadoktor Carl Julius Alber Paucker (1798-1856) jt.

Simuna kirikuaeda on maetud Peterburi Kunstiakadeemia professor Carl Timoleon v. Neff.
Siin on sümboolne haud 1893. a. hukkunud "Russalka" mitsmanile Gerhard Mayerile.
Massiivse hauaplaadi all puhkab Simuna kihelkonnakooli asutaja, laulukooride organiseerija ja juht Vilhelm Normann (1812-1906), kes Simunas kirjutas üle 30 raamatu, nende seas mitu õpikut.

Pastoraadiõuel asuva piimajahutusaida alt saab alguse üks Eesti pikemaid jõgesid - Pedja jõgi (121 km).

Simuna alevikust 0,8 km idas, Laekveresse viiva tee lähedal põllul on 1,2 m kõrgune kivist sammas. See mälestusmärk on seotud kuulsa astronoomi ja geodeedi, Tartu ja Pulkovo observatooriumide rajaja Fr. G. W. Struve juhtimisel aastail 1816 -1855 toimunud meridiaanikaare mõõtmisega, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaks määramine. Siin, Võivere ja Avanduse küla vahelisel tasasel põllualal mõõtis Struve 1827. a. 4,5 km pikkuse baasise, mille ühte lõpp-punkti 1849. a. püstitatigi kõnesolev mälestusmärk. Baasise teine lõpp-punkt asus Võivere tuuleveski õuel.

1849. a. ostis väljapaistev vene meresõitja admiral Friedrich Lütke (1797 -1882) Avanduse mõisa.

Simuna lähedalt on pärit "Estonia" teatri näitleja Netty Pinna (1883 -1937).

Pudivere mõisas Simuna lähedal sündis 1865. a. romaanikirjanik Eduard Vilde.
Maja ei ole säilinud, kuid koht on tähistatud mälestuskiviga.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee