07:17 neljapäev, 22.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaAlevid
  Rakke alevik

Rakke alevik asub Lääne-Viru maakonnas ning on samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 1205 elanikku.

Rakke ümbruses, maakonna lõunaosas vahelduvad maastikus voored ja vallseljakud aluspõhjaliste kühmudega ning soodega orgudes ja nõgudes. Voortest on kõrgeim ja silmapaistvaim Edru voor (133 m, suhteline kõrgus 40 m) Rakkest lõuna pool. Vallseljakuist on eriti tüüpiline Seljamägi, mis pika kitsa kruusaseljakuna (pikkus umbes 7 km, laius 40 - 80 m, suhteline kõrgus 16 m) kulgeb Vägevalt läbi soode põhja ja loode suunas Piibe asunduseni.

Rakke jaamast umbes 1,5 km kagu pool asub pika seljandiku kõrgeimas osas (132,9 m) Rakke linnamägi. Kuigi linnamäel on looduslikud järsuveerulised nõlvad lõuna-, põhja- ja idaküljel ning läänes on märgata vallijäänuseid, ei olnud linnusel nähtavasti kuigi suurt kaitsevõimet.
Rahvajutud räägivad peidetud rahaaugust, koguni mäe alla vajunud linnast. Lähedased künkad ja mäed olevat Kalevipoja hobuse jalajäljed.
Linnamäest põhja poole jääb järskude orgudega ja ümmarguste kuplitega seljandik - Rakke mäed; need olevat tekkinud Kalevipoja hobuse jooksmisest. Orgude põhjast kuni kuplite lagedeni on kohati üle 40 meetri.

Rakke aleviku tekkega on seotud suurel määral Rakke lubjatehas.

Rakke kooli kasvandik on "Estonia" teatri ooperisolist Kalju Karask.

Rakke hobupostijaama hoones (praegune sidekontori hoone) sündis kirjanik Marta Sillaots (1887 -1969). Samas sündis 1891. a. tema vend Heinrich Riikoja, tulevane nimekas loodusteadlane.

Rakke hobupostijaama sepa viletsas korteris sündis NSV Liidu esimene stratonaut Ernst Birnbaum (1894 -1965), kes 30. septembril 1933. a. tõusis koos kahe kaaslasega stratostaadil "SSSR" 19 kilomeetri kõrgusele. Saavutus püsis ametliku maailmarekordina palju aastaid.

19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi kahekümnendate aastateni elas Sopi talus (Lille t. 10) pime isetegevuslik helilooja Ferdinand Mühlhausen (1864 -1944),  kes oli kreisikoolis Eduard Vilde pinginaabriks. Siin on ta loonud laulu "Vaikne kena kohakene…". Selles meenutab pimedaks jäänud helilooja oma lapsepõlvekodu Salla Trassil

Rakkes on sageli viibinud ka kirjanik Oskar Luts (1887 -1953). 1902. a. kevadel ostis Palamuse kingsepp Hindrik Luts Suure-Rakke külla Rakke - Edru tee äärde Miku talu. Nüüdseks on rehetare lammutatud, säilinud on mõned Lutsude istutatud õunapuud ja rohkesti pärnapuid ümber rohtaia.
10. juunil 1972. a. avati Miku rehetare asukohal mälestuskivi, millesse on raiutud tekst:" Siin alustas Oskar Luts 1907. a. "Kevade" kirjutamist".

Rakverest ida pool, Salla ümbruses, on peamiseks vaatamisväärsuseks Emumägi, Pandivere kõrgustiku ja ühtlasi kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp (166 m üle merepinna). Koos Tammiku mäega, mis on Emumäe vahetuks jätkuks, moodustab ta ulatusliku, 12 km pikkuse põhjaloode lõunakagusuunalise kõrgendiku. Suurima kõrguse - 79 m üle ümbritseva tasandiku saavutab Emumägi lõunas, Salla, Kadi, Koila ja Emumäe külade vahelisel alal. Tammiku seljak on Emumäest mõnevõrra madalam (140 m üle merepinna). Nii Emumäe kui ka Tammikumäe järskudel nõlvadel esineb arvukalt orge ning lehtri- ja kausikujulisi lohke. Tekkelt on Emumägi liitpinnavorm - selle aluseks on laiem voorjas kõrgendik, millelt omakorda esineb pikk kitsas vallseljak.
Emumäe laelt avaneb avar vaade ümbruskonnale. Mäel on väiksemaid põlde, metsatukki ja võsastikke; ümbritsevatel aladel valitseb kõikjal põllumaa, kaugemal lõunas ja idas on aga metsad ja sood.

Tähelepandav on liigirikas lehtmets järsu ning sügava (kuni 35 m) Rootsi oru veerudel, Sallast Mäistesse viivast teest põhja pool.

Tammikul on kõrgendiku läänejalamil 5 väikest allikatest toituvat sügavat järve. Järvede ääres metsas kasvab küllatki palju tammi.

Huvitav on asulastik Emumäe ümbruses. Külad ja asundused paiknevad ümber mäe selle jalamil ning on (näiteks Salla küla) säilitanud suurel määral vanapäraseid jooni.

Salla külas on säilinud kaks vana ohvrikivi.

Tuntud on Salla park oma puuliikide rohkuse poolest; siin esinevad seedermänd, siberi lehis, siberi nulg, kreeka pähklipuu ja enamik kodumaiseid puuliike.
Siin kasvab ka kaks iidset tamme (ümbermõõt 5,1 m).

Üsna ulatuslik ja liigirikas on ka Tammiku park.

Folklooris pööratakse Emumäele palju tähelepanu. Mäe olevat kokku kaapinud Kalevipoja hobune; selle tulemusena tekkinud lohus asuv Peetla raba (Tammiku mäest idas). Peetla rabas kasvav punakas rohi (mõned tarnad ja lugade liigid) olevat tekkinud Kalevipoja hobuse verest. Mõisaküla külas Madikse pere lähedal on kõrgemate servadega küngas, mida peetakse Kalevipoja puhkekohaks.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee