19:54 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaAlevid
  Kiltsi alevik

Kiltsi alevik asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 290 elanikku.

Alevik on kujunenud Kiltsi raudteejaama juurde. Selle lähedal laialdase pargi keskel asuv Kiltsi mõisahoone (ehitatud 1790. a. varaklassitsistlikus stiilis) on üks Eesti suurejoonelisemaid. Häärberi kahekorruselise, kõrge viiluga kaetud peafassaadiga liituvad poolkaarjalt ühekorruselised tiibhooned.

Praeguse hoone all on säilinud keldrid, mis kuulusid 14. sajandil ehitatud vasallilinnusele. Samast ajast pärineb ka lõunapoolse ümartorni keldriruum, kus on veel säilinud harkpüssidele määratud laskeavad. Hoone lääneküljel on säilinud mõned müüriosad, mis kuulusid nähtavasti linnuse veega piiratud eelkindlusele.

Arhitektuurimälestistena kuuluvad Kiltsis peale mõisahäärberi kaitse alla ka kõrvalhooned, millest eriti huvipakkuv on vesiveski Kiltsi ojal. See massiivsete seintega kivihoone on ehitatud tõenäoliselt 16. sajandil ja on seega vanimaid veskihooneid Eestis.

1801. a. omandas Kiltsi ja Vorsti mõisa väljapaistev vene meresõitja Adam Johann Krusenstern (1770 -1846), kes Kiltsi mõisas ka suri.

Kiltsist Väike-Maarja poole viiva tee lähedal aga näeme endisel mõisaväljal kaht põlist pärna, mis tähistavad 19. sajandi algul mõisa külge liidetud Järvepere küla asukohta.

Kiltsi - Vao tee ääres, üsna pargi ligidal, on kaitsealune kultusekivi. See olevat üks kolmest kivist, mida Kalevipoeg huntide pihta Kiltsi põldudele loopinud.

Rahva fantaasia on Kiltsi ainetel loonud arvukalt muistendeid. Kõneldakse Kiltsi ja Vao vahelisest maa-alusest teest, katolikuaegsest mungakloostrist, jutustatakse jubedaid lugusid lossi piinakambritest ja Kiltsi väljal toimunud tapatalgutest.

18. sajandi teisel poolel ostis Kiltsi ja Vorsti mõisa kindralleitnant Johann Michael Benckendorff (1720-1775). Tema pojapoeg ratsaväekindral Alexander Benckerdoff (1781 (või 1783) - 1844) oli keisrivalitsuse kurikuulsa salapolitsei looja ja ülem. Tema maavaldused ainuüksi Bessaraabias ulatusid 34000 tiinuni.

Kiltsiga on seotud pikk periood Venemaa esimese ümbermaailmasõitja admiral Adam Johann Krusensterni elust. 1801. a. omandas A. J. Krusenstern Kiltsi ja Vorsti mõisa. Aastatel 1815-22 elas ta pidevalt Kiltsis, kus koostas oma "Lõunamere atlase". Kui akadeemik Karl Ernst von Baer teda 1819. a. suvel külastas, kirjutas Baer sel puhul: "Leida meie armsa Eestimaa sisemuses inimest, kes elab täielikult teadusele, see on nii rõõmustav ja ebaharilik, et mulle näib see peaaegu romantilisena."

A. J. Krusensterni väimees T. v. Bernhardi, kes oma emaga, kirjanik Sophie Tieck-Knorringuga, tihti Koeru Arukülast Kiltsi sõitsid, kirjutab oma noorusmälestustes, et Kiltsis veedetud päevad pakkusid meeldivat rahuldust. Tundide viisi istuti Krusensterni raamatukogus geograafiliste kaartide ja haruldaste raamatute taga ning kuulati kaugete reiside muljeid. Peale mitme tuhande saksa-, vene-, prantsus- ja ladinakeelse teadusliku teose oli Krusensterni raamatukogus hulgaliselt akvarell- ja õlimaale, eriti aga hiina kunstiharuldusi.
Krusenstern ei suhelnud kuigi aktiivselt siinsete mõisnikega. Aruküla Knorringute perekond oli üks väheseid, kellega meeleldi suheldi ning kuhu vahel ka Tartu ülikooli professori Johann Karl Simon Morgensterniga külla sõideti.
Pärast pikaajalist pedagoogilist tegevust tegevust Peterburi Mereväe Kadetikorpuses asus A. J. Krusenstern 1842. a. lõplikult Kiltsi elama. 14. detsembril 1845 kirjutas Fr. R. Faehlmann Fr. R. Kreutzwaldile, et ta peab ühe kauge reisi tegema Kiltsi vana Krusensterni juurde. Ei suutnud Faehlmannigi arstiabi teda kauaks päästa. 24. augustil 1846. a. suri A. J. Krusenstern Kiltsis. Tsaari erikorraldusel maeti ta Tallinna Toomkirikusse.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee