|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Kadrina alevik
Kadrina alevik asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Tapa - Narva raudtee ja Pärnu - Rakvere maantee ääres Loobu jõe ülemjooksul. Alevikus on Kadrina valla keskus ja raudteejaam. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 2456 elanikku.
Arhitektuurimälestisena pälvib tähelepanu Kadrina kirik (pühitsetud Pühale Katariinale, millest ka kohanimi, varem Tõrvestevere, saksa keeles Tristfer 1596). See on Virumaa nooremaid ja keerukama ehituslooga hilisgooti sakraalehitisi. Kirikuaias on rõngasrist.
Alevikuks hakkas Kadrina kujunema pärast Balti raudtee ehitamist. Eriti jõudsalt kasvas Kadrina 20. sajandi teisel poolel.
Kadrina kihelkond hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi Vihula vallast. Muinaslinnused asusid Mäeotsa linnamäel (Võduveres) ja Neeruti Sadulamäel. 13. sajandi algul kuulus piirkond Repeli muinaskihelkonda.
Kirikukihelkond asutati umbes 1240. a. paiku. Selle põhjaossa ehitati arvatavasti juba enne Liivi sõda Ilumäe kabel.
Kadrinas töötanud kultuuritegelastest olgu mainitud 17. sajandi kirjamehed magister H. Stahl ning juhuluule autor R. Brockmann. Viimane suri 1647. a. Kadrinas ja on maetud siinsesse kirikusse.
Kadrinas tegutses pikka aega (1800-43) teenekas eesti rahvalaulude koguja ja keeleuurija A. F. Knüpffer, kes on maetud kiriku peaukse kõrvale.
Kadrina kiriku eest surnuaialt on 1924. a. saadud mitmeid noorema rauaaja leide (ristpeaga nõelu, hoburaudsõlg, kirveid jm. esemeid), mis viitavad selle koha kasutamisele kalmistuna juba muinasajal. Endiselt kiriku heinamaalt on saadud juhuleiuna üks pronksist hoburaudsõlg.
Vt. ka muistendid, legendid, tõestisündinud lood - Kommunistid ausammaste kallal
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
