01:25 teisipäev, 13.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaAlevid
  Haljala alevik

Haljala alevik asub Lääne-Viru maakonnas Peterburi maanteest põhja pool Võsu maantee ääres. Haljala valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 1259 elanikku.

Haljala ümbrus on Lääne-Virumaa põhjaosas viljakamaid ja tihedamini asustatud alasid. Põlise asustusega piirkond on rikas ajaloolistest mälestusmärkidest.

Haljala küla on esmakordselt mainitud 1241. a., alevikuks sai see 20. sajandil.

Haljala kihelkond hõlmas nüüdse Haljala ja Vihula valla ning väikese osa Kadrina vallast. 13. sajandi alguses kuulus Haljala ala Repeli muinaskihelkonda. 1220. a. alistasid selle taanlased. Kirikukihelkond  moodustati arvatavasti 1220.-ndail aastail Repeli põhja- ja idaosast.

Haljala kirik on ehitatud neljas järgus 14. sajandist kuni 16. sajandi alguseni gooti stiilis. Monumentaalne, allosas neljatahuline, ülaosas kaheksatahuline torn on üheaegne pikihoonega. Erilist tähelepanu väärib portaal torni lõunaküljel, mis on kujundatud Tallinna 15. sajandi portaalide stiilis. Haljala kirik oli aktiivseks vastupanuks kohandatud kindluskirik, mis ehitati Tallinna-Narva teele Rakvere ordulinnuse eelpostina ja signaaltornina.
Kirikus asub mitmeid riiklikult kaitstavaid kunstimälestisi: õlimaal "Püha õhtusöömaaeg" (17. sajand), hauaplaat (17. sajand), J. V. Rabe valmistatud kantsel (1730), kaks laelühtrit jm.
Kirikuaia kunstimälestistest on kaitse all A. Weizenbergi koopia Thorwaldseni "Kristusest", kaks hauamonumenti 19. ajandist ja 17. sajandist pärinev rõngasrist.

Aleviku piirkonnas on kaitse alla võetud üheksa kultusekivi, millest kaks asuvad kohaliku koolimaja läheduses.

Haljala aleviku teederistil on kirjanik Osvald Toominga kodu.
Haljalast on pärit astronoom Georg Thomas Sabler (1810-1865).
Haljalas sündis eesti arhitekt Herbert Voldemar Johanson (1884 -1964).

Aleviku lääneservas kuuluvad riikliku kaitse alla Mihklipere taluhooned, ehitatud E. Nõva projekti järgi.

---
Haljala Kakumäe kalmistul avati 7. IX 1930. a. Vabadussõja ja I maailmasõja ausammas. Hävitati 1945. a. sügisel. Samba alusele tõi külarahvas hiljem lilli.
Taastati 24. II 1989. a. säilinud alusele.
/-/.

Haljala asula 750. aastapäeval püstitati asulakivi -
HALJALA 1241 Avatud 1991

Koolihariduse algust meenutab koolikivi -
1687 Kooli asutamine Haljalas

Haljala lähistel, Võsu poole sõites asub Pihuvere asula, mida enam maakaartidel pole märgitud. Seal kuuseheki taga on mälestuskivi -
Pihuveres sündis ja kasvas Eesti kodukultuuri rajaja
Ebba-Marie Saral (Wimberk) 10. V 1890 - 20. IV 1942

Ebba oli Tartu Naiskodukaitse osakonna rajaja ja oli autasustatud Valgeristi ja Kotkaristiga. Ta arreteeriti 1941. a. ja lasti maha Sverdlovski vangilaagris.
Sama saatuse osaliseks sai ka Siberi teekonna kaaslane Alice Kuperjanov. Ida Inn nimetab, et need kaks naist päästsid ta näljasurmast raskel rännakul.
Ebba abikaasa Karl Saral, esimene eesti rahvusest veterinaaria doktor, suri Krivośenski vangilaagris 1942. a.

Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee