17:49 neljapäev, 25.04.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaAlevid
  Roosna-Alliku alevik

Roosna-Alliku alevik asub Järva maakonnas ning on samanimelise valla keskuseks. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 496 inimest.

Roosna-Alliku kohal oli 1564. a. Jõelähte küla ja veski. Mõni aeg hiljem asutatud mõis kuulus aastatel 1620 -1721 Rosenite suguvõsale, kelle nime järgi hakati paikkonda nimetama Roosna-Allikuks. 1721. aastast edasi olid valitsejateks Stackelbergid. 1975. a. nimetati Roosna-Alliku asundus alevikuks.

Vaatamisväärne on Roosna-Alliku mõisahoone, mille laskis 1786. a. Tallinna arhitekti J. Schultzi projekti järgi ehitada tolleaegne Roosna-Alliku omanik Otto Friedrich v. Stackelberg. Hoone interjööris on kõige hinnatavamad kaks marmorsaali (roosa ja helesinine) rohkete stukkilustuste ja rikkalikult dekoreeritud valgete kahhelahjudega ning avar vestibüül paraadtrepiga. Roosna-Alliku mõisamaja peetakse üheks esinduslikumaks kogu Eestis.
Hoonetekompleksi juurde kuulus esinduslik park. Algul rajati peahoone juurde väike barokkaed, hiljem vabakujuline esiväljak. 19. sajandi teisel poolel laiendati parki maantee ning Roosna-Alliku allikateäärne ala kujundati metsapargiks.

Roosna-Alliku mõisahoonel on ka ajalooline tähtsus. 5. septembril 1791 anti siin välja "Halliko valla kohto ja Seaduse Ramat" - üks vähestest tolleaegsetest eraseadustest.

Roosna-Alliku karstiallikatest saab alguse Eestimaa pikim jõgi - Pärnu jõgi. Allikad on vee väljavoolu hulgalt ühed suuremad vabariigis. Nende kaldale ehitati 1870. aastatel piiritusevabrik, mis varustati tolle aja kohta moodsa sisustusega. Osa tolleaegse tehase hoonetest on säilinud.

Materjal Roosna-Alliku valla koduleheküljelt:

Roosna-Alliku alevik asub Pärnu–Rakvere maantee ääres Järva-Jaani ja Ämbra tee lahkmel. Huviväärsusteks on Roosna-Alliku mõisahoone teda ümbritseva pargiga, kabel ja allikajärved. Ala on huvitav ka selle poolest, et siin on silmanähtavalt eristatav Kõrg- ja Madal-Eesti piir. Siit saab alguse Pärnu jõgi.

Roosna-Alliku allikajärv. Alevikust lääne pool 76 m üle merepinna asuv ca 2,5 ha täiskasvav allikaterohke veekogu. Väljavool Pärnu jõkke.

Roosna-Alliku kabel. Hallist paekivist võlvitud laega paekiviehitis mõisa vastas üle tee raba ääres. Kasutatakse kohalike elanike poolt kaminaruumi ja suitsuahjuna.

Roosna-Alliku mõis. Üks esinduslikumaid mõisahooneid Eestis, mis rajati 17. sajandi algul ja kuulus pikemat aega von Rosenitele, kelle järgi paikkond ka nime sai. Varaklassitsistlik peahoone ehitati 1780–1786, selle autoriks on Toompea lossi autor, arhitekt Johann Schultz. Esifassaadil on vähe eenduvad kesk- ja külgrisaliidid; ümarate nurkadega keskrisaliidi ees on graniitsammastel rõdu. Tagafassaadil kaugele eenduvad külgrisaliidid. Seintel varaklassitsistlikud pilastrid, liseenid, krohvraamistused, ovaalsed ehisväljad. Esimesel korrusel lai rusteering. Baroksete vormidega välisuks on meisterlik tisleritöö. Soklikorrus on 18. sajandile iseloomulikult võlvitud. Teisel korrusel on esindusruumid, neist saal ja salong erakordselt kõrgetasemelise kujundusega. Saali roosast kunstmarmorist seinu kaunistavad valgest stukist trofeedekimbud, supraportidel ja peegliraamidel taimornamendis portreemedaljonid, ümarniššide kohal bukraanionornament. Lage kaunistavad girlandid, lillepärjad, roosiõitesse põimitud muusikariistade rippkimbud. Salongis on sinisest kunstmarmorist seinatahveldised, millel draperii ja roosivanikuga ehitud ümaras raamistuses putofiguurid. Mõlemas ruumis on valged rikkaliku dekooriga portselanahjud. Üldplaani kujunemist on mõjutanud mõisat läbivad maanteed. Ansambli tuumik on orienteeritud sümmeetriale. Peahoone taga on 5,3 ha 19. sajandil rajatud keskmise liigirikkusega kivimüüriga piiratud park, kus peamiseks puuliigiks pärn. Kuigi tegemist on vabakujundusliku mõisapargiga, kohtab siin hulgaliselt regulaarseid elemente. Hästi on see täheldatav pargi esiosas, kus avar esiväljak ja lai peatee eriti rõhutavad lossi esinduslikkust ja peaosa paraadlikkust. Ranged jooned on säilinud ka peahoone taga, kuid juba sujuvamate joontega üleminekuks pargi maastikulisele osale. Suur osa kõrvalhooneist on hävinud, allesjäänud on ümber ehitatud ja sulavad nüüdisaegsesse hoonestusse. Siinne mõisnik Otto Friedrich von Stackelberg andis 1791 välja ühe vähestest meie ala eraõiguse kogudest “Halliko valla Kohto ja Seädusse Ramat”, mis andis talurahvale suhteliselt kaugeleulatuvaid soodustusi võrreldes isegi hilisemate üldiste talurahvaseadustega. Mõisahoones töötab kool, millele 1970. a. tehti juurdeehitus.

Roosna-Alliku veskijärv. Alevikust lõuna pool, 76 m üle merepinna asuv ca 2,2 ha allikarikas paisjärv. Siit Rakvere–Pärnu maantee äärsest Tiit Eipre allikast saab alguse Eesti pikim, Pärnu jõgi. Veskijärvest saab oma veed ka läheduses asuv kalamajand. Tuntud kui veelindude talvitumispaik.

Henn Sokk / JIP 2003




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee