10:39 reede, 16.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaAlevid
  Lehtse alevik

Lehtse alevik asub Järva maakonnas Lehtse vallas Tallinna - Tapa raudtee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 585 inimest.

Teated Lehtse mõisa kohta pärinevad 1467. aastast (Lechtis, hiljem Lechts), mil Lehtse mõis oli antud ordumeistri poolt Hans von Lechtesele rüütlimõisana; temalt pärineb ka mõisa nimi. 19. sajandi lõpul / 20. sajandi algul (1868-1919) valdas Lehtse mõisa parun Friedrich Alexander vabahärra von Hoeningen-Huene (kasutusel ka nimekujud Hohningen,Hoyningen).
Lehtse mõis asub alevikust 3 km kirdes.

1780. a. avati Lehtse mõisas klaasimanufaktuur, kus valmistati mõnda aega pudeleid.

Lehtse põhikool asub endises Pruuna mõisa peahoones, alevikust 2 km idas.

Lehtse alevik tekkis samanimelise raudteejaama ümber põhiliselt 1920.-1930.aastail. 1936. a. pandi alus turbatootmisele Lehtses.

Lehtse on suhteliselt noor asula, mille tekkele andis põhjuse raudtee. Paldiski - St. Peterburi raudtee valmis 1870. a. Tallinnast Tapa jaamani oli algul vaid kaks jaama - Raasiku ja Aegviidu. Hiljem avati Jäneda mõisniku palvel platvorm Jänedal ning 1876. a. Pruuna ja Lehtse mõisa piirile (praeguse ülesõidu lähedal). Esimene puust jaamahoone valmis 1878. a. ja peatuse nimeks oli Vedruka pooljaam (küla järgi, mille lähistel peatus asus). Esimene jaamahoone hävis tulekahjus 1890. a. paiku. Oli vaja uut hoonet. Siin olid Lehtse ja Pruuna parunid omavahel ärbelnud, et kelle mõisa maadele ehitatakse uus raudteejaam, selle mõisa nimi jaamale jääb. Lehtse parun Huene oli võidukam, ta finantseeris osa raudteejaama ehitust ja nimeks sai Lehtse. Uus jaamahoone ehitati põhiliselt 1895. a., õnnistati sisse 27. oktoobril 1896. a. ja on säilinud kuni tänaseni.

Parun Huene püüdis igal alal esimene olla ja oma Pruuna naabrit üle trumbata. Nii on teada Lehtse mõisa ja Kurge viinavabriku vahel juba mõnda aega eksisteerinud kõnetraadi pikendamisest Lehtse jaamani (õieti Vedruka jaamani ) 1884. a. Arvatavasti oli see esimene kõnetraat raudtee ja mõisa vahel Eestis. Vahemaa oli 3,5 versta.

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee