19:56 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaAlevid
  Koeru alevik

Koeru alevik asub Järva maakonnas Mäeküla, Järva-Jaani, Kiltsi ja Väinjärve maanteede ristmel. Samanimelise valla keskus. 2000. a. elas alevikus 1248 inimest. Seisuga 01. 01. 2010 oli elanikke 1049.

Alevik tekkis kiriku ümber 19. sajandi lõpul.

Aleviku vaatamisväärsustest on üldtuntud kolm riikliku kaitse alla kuuluvat arhitektuurimälestist: kirik, mõisahoone ja kõrts.

Koeru kirik on 13. sajandi kolmandal veerandil ehitatud tüüpiline Kesk-Eesti kirik, mis koosneb nelinurksest koorivõlvikust ja avarast pikihoonest ning see on koorist laiem. Koorivõlvi idaküljel on altari kohal ümar baldahiinkaar. 13. sajandi neljandal veerandil võlviti pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuks, millel on saledad ümarsambad, seinakonsoolid, teravad vöönd- ja arkaadikaared ning neile toetuvad kuplitaolised servjoonvõlvid. Sambail on profileeritud baas ja madalreljeefse taim- ja figuurdekooriga karikplokkkapiteel. Pikkadel kitsastel akendel on osalt säilinud teravkaarne ehisraamistik, seintel leidub lubikatte all socco-tehnikas maalinguid.
Sisustusse kuuluvad L. Heissmanni altar ja kantsel (umbes 1645) ning C. Ackermanni krutsifiks (17. sajandi lõpust).

Koeru kirikaeda on maetud maailmakuulsa bioloogi Karl Ernst von Baeri ema Juliana Louise, vend Ludwig, õde Helene, pojad Alexander ja Hermann ning pojapoegade perekonnad. Siia on maetud ka dekabristide ülestõusust osavõtnu Karl Wrede.

Kirikust kilomeeter Rakke pool asub vana kalmistu, kus puhkavad 1905. a. maha lastud Mart Jürman, Voldemar Jürman, Madis Reesev ja Johan Tamm.

Aruküla klassitsistlik mõisahoone on ehitatud 19. sajandi kolmekümnendail aastail. Kaitse alla kuuluvad ka kaevumaja ja mõisahoonet ümbritsev park, milles köidab tähelepanu sepisaed kauni pargiväravaga.
Mõisnike matusekabel asub Aruküla mõisahoonest mõnisada meetrit lõuna pool.

Koeru kõrtsihoone ehitati Aruküla mõisa poolt aastatel 1825 -1833. Alates 1860. a. kasutati maja ka postijaamana Tallinna -Tartu maanteel. Kõrtsihoones oli mantelkorstenköök, sakste toad, kõrtsmiku eluruumid, talupoegade ja sakste hobustetallid. Aastail 1959 -1964 restaureeriti hoone K. Aluve projekti järgi toidutareks, kusjuures säilitati maja välisilme. Siseruumide kujundus meenutab nüüd vanaaegset talusisustust.

Talude päriseksostmine algas 1850.-ndail aastail (Väinjärvel). 1862. a. rändas Koeru talupoegi Krimmi. 1873. a. asutati kihelkonnakool. Koeru laulukoor võttis osa I üldlaulupeost, pärast seda asutati ka pasunakoor. 1907. a. asutati Koeru haridusselts, 1913. a. ehitati alevikku meierei.

1844. a. peatus Koeru pastori D. G. Mickwitzi juures Eestimaa jalgsimatkal soome folklorist, "Kaleva" koostaja Elias Lönnrot. Koerus elas rändraamatukaupmees Mihkel Leppik, vanavara- ja rahvaluulekoguja, Eesti Kirjameeste Seltsi ja Aleksandrikooli komitee liige. Lühikest aega katsetas ta ka kirjastamisega. 1882. a. avaldas ta luuletuskogu "Järvamaa laulik".

Koeru külje all Visusti Kokamäe Noore talus sündis 1875. a. Johannes Normann (Põhjalane), kes töötas üle 20 aasta Krimmis kooliõpetajana. Koerust on pärit arhitekt Otto Hoffmann (1866-1919), Riia polütehnikumi professor ja hilisem rektor.

Aleviku lõpus Järva-Jaani tee ääres on kaks maja, mis on seotud Eduard Viiraltiga. Põhjapoolses majas asus 1907. a. avatud saksa õppekeelega erakool, milles E. Viiralt 2 aastat õppis. Kunstniku kooliaegne korter, väike majake puude all, asub koolimaja kõrval.

Koeru alevikus endises Väinjärve vallamajas sündis 1901. a. vallasekretäri tütrena Eesti NSV rahvakunstnik graafik Aino Bach, üks estampgraafika rajajaid eesti kunstis.

Koeru 3-klassilises erakihelkonnakoolis oli aastail 1910-1911 õpetajaks hilisem luuletaja Henrik Visnapuu. Koolijuhatajana töötas samas rahvaluulekoguja ja kodu-uurija Johannes Sõster. 1909. -1910. a. oli selles koolis õpetajaks Eduard Markus (1889-1971), hilisem maastikuteadlane ja arvukate geograafiaõpikute autor. Lühemat aega töötas Koerus helilooja Harri Kõrvits ja elas kirjanik Jaan Lintrop.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee