18:15 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaAlevid
  Järva-Jaani alevik

Järva-Jaani alevik asub Järva maakonnas ning on ühtlasi samanimelise valla keskus. Paikneb 30 km Paidest kirdes Tallinna-Tartu (Piibe maantee) ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 1069 inimest.
Asula on rajatud Järva-Jaani kirikumõisa (Koiting, hiljem Sankt-Johannis), Keika (Henriku Liivimaa kroonikas Kettise) küla ning Orina mõisa (Orgena, rajatud 17. sajandi I poolel) maale. Kirikualev tekkis sinna 19. sajandi lõpul; 1945-87 oli alev. 1977 Järva-Jaaniga liidetud Orina asundust on esmamainitud 1564 külana (Organko).
Asulas on keskkool, kultuurimaja, raamatukogu, tuletõrjemuuseum, tegutsevad saeveski, lihatööstus, ehitus- ja veonudsettevõtted.

Järva-Jaani kirik on ehitatud ühelöövilisena 14. sajandi algul. Kiriku võlvipealset on oletatavasti kasutatud pelgukohana (puudub müüritrepp). Kunstiväärtuslikud on 17. sajandist pärit kantsel ja altar, samuti kirikus asuv hauaplaat ning kindralmajor Carl v. Schillingi hauamonument hoone välisseinal. Tähelepanuvääriv on kantsli juures asuv häbikivi: omaaegse tava kohaselt pidi näiteks lapsega tüdruk selle juures kolm pühapäeva järjest püsti seisma.
1860-ndatel aastatel ehitatud Järva-Jaani pastoraat asub kiriku vastas Piibe maantee ääres.

Aastail 1682-1697 töötas Järva-Jaanis pastorina baltisaksa kroonik Christian Kelch. Siinses pastoraadis kirjutas ta aastail 1688-1691 "Liivimaa ajaloo ehk Eesti-, Liivi- ja Lätimaa mälestusväärsete sõja- ja rahulugude lühikese kirjelduse". 1697. a. siirdus Kelch Viru-Jaagupisse, kus kirjutas oma kroonikale jätku. 1710. a. kutsuti ta Tallinna, siin haigestus aga katku ja suri samal aastal. 1685. a. asutas ta arvatavasti talurahvakooli, mis oli esimesi Põhja-Eestis.
Järva-Jaani pastoriperes sündis Eduard v. Gebhardt (1838-1925), hilisem Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor.
Järva-Jaani põhjaosas Orina mõisas asub keskkooli kodu-uurimisrühma algatusel sisustatud koduloomuuseum.

Materjal Järva-Jaani valla koduleheküljelt:

Järva-Jaani alevik
tekkis 19. sajandi lõpul kirikualevikuna Piibe maantee äärde Järva-Jaani kirikumõisa, Keika küla ja Orina mõisa maadele. Kirikuküla esialgse tänavavõrgustiku moodustasid kiriku juurde viivad teed, mis säilinud praeguseni. Asula kasvades lisandusid ka uued tänavad. Nüüdset Järva-Jaanit mainitakse esmakordselt Läti Henriku kroonikas Keitise nime all, seoses ordu poolt 1223. a. Järvamaale teostatud sõjakäiguga. Aleviku huviväärsusteks on kirik, pastoraat, Orina mõisahoone seal asuva muuseumiga, veski, allikad, tehisjärv, Orina lahingus (1918) langenute mälestusmärk jne. Teistest kunagistest kirikuküladest eristub Järva-Jaani aga säilinud asulamiljöö ning pritsimeeste aktiivse tegevusega.

Järva-Jaani endine nahatööstus.
Kahekorruseline 1920-ndatel aastatel ehitatud suur tööstushoone Pika ja Põllu tänava nurgal. Hoone alakorrus on paekivist ning ülakorrus puidust. Ehitist katab viilkatus. Hoone kahe tiiva vahele jääb sammastik, mis toetab ülakorruse puitrõdu. Nahatööstus on säilitanud oma algse arhitektuurse välisilme.

Järva-Jaani endine raudteejaam.
Ristkülikukujulise põhiplaaniga püstlaudisega kaetud 20. sajandi I veerandil valminud puuehitis. Hoone esifassaadil on kolmeastmeline trepp, mis viib puitpostidele toetatud katusealusesse. Esifassaadi katusekorrusel on üks eenduv suurem aken ja selle kõrval kummalgi pool üks ristkülikukujuline horisontaalaken. Tagafassaadil moodustavad katusekorruse aknad pika riba, mille keskel on kaks neljakandilist ja nendest kummalgi pool üks ristkülikukujuline horisontaalaken. Hoonel on säilinud esialgne välisilme.

Järva-Jaani endine sae-, jahu- ja villaveski.
Neljakorruseline 1920-ndate aastate lõpul ehitatud esinduslik telliskivist tööstushoone. Hoone fassaadil on peeneruudujaotusega aknad, mida eraldavad vertikaalsed ülalt kivikarniisiga kaunistatud piilarid. Ehitise nurgapiilarid on massiivsed. Hoone katuseosa on ehitatud poolkorrusena, milles on nelinurksed valgusavad ja astmeline kivikarniis. Esifassaadi tiibhoone väline arhitektuurne lahendus on analoogiline põhikorpusega. Tagafassaadi tiibhoone on arhitektuuriliselt suletum, kuna osa aknaid on kinni müüritud. Veski interjöör on säilinud.

Järva-Jaani II maailmasõjas langenud nõukogude sõdurite mälestusmärk.
1952. aastal püstitatud obelisk Koeru maantee äärsel kalmistul. Siia on maetud 26 langenut.

Järva-Jaani järv.
5,2 ha tehisveekogu, mis asub alevikust lääne pool sooheinamaal. Veehoidlat ümbritseb vähekasutatav luhaniit. Õitsev luhaniit on väga kaunis vaatepilt ning ökoloogiliselt mitmekesine elupaik. Siin võib kuulda haruldaseks jäänud rukkirääku. Järve ümbrus on kohalikele elanikele suvitus- ning automatkajatele peatuspaigaks. Külastajate huviobjektiks on ka lähedalasuv raba ja väike turbavõtmisel tekkinud, kuid tänaseks loodusliku ilme omandanud rabajärv.

Järva-Jaani pargiallikad ehk Koti allikas ehk Õpetajaallikas.
Ümmargune liuakujulises allikalehtris asuv tõusuallikas, mis poolest saadik vett täis, asub Järva- Jaani Kultuurimaja taga sooservas. Kümnemeetrise läbimõõdu ja 0,7 m sügavusega mudasel põhjal on märgata nõrka “keemist”. Allika vooluhulk kõigub 3-10 l/s ning see voolab lähedalasuva kraavi kaudu Kuksema karstialale. Kuival ajal on allikast väljavool suhteliselt väike ning juhuslik mööduja ei tarvitse märgata, et tegu on allikaga. Vana heakorrastatud pargi jalamilt avaneb aga ilus vaade allikaveest mõjutatud soolaigule.

Järva-Jaani pastoraat.
Lihtne historitsistliku fassaadiga 1860. aastal ehitatud paekivihoone kiriku vastas Piibe maantee ääres. Viilkatusega, nurgad ja aknad jõuliste tellispiiretega, kelbad petikniššidega. Peasissepääsu ees on puitpitsdekooriga veranda. Põhiplaan on järelklassitsistlikult sümmeetriline, valitseb anfilaadne süsteem. Saal on keskteljelt vasakul, samasse jäi kabinet, hoone lõunaotsas söögi- ja magamistuba, majapidamis- ja teenijateruumid. Peahoone ees on põlispuudega ääristatud muruväljak. Samas asuvad tall-tõllakuur ja rohtaed, ülejäänud majandushooned jäid hoone taga laskuvale nõlvale. Siin elades kirjutas oma kuulsa “Liivimaa kroonika” (ilmus trükist 1695. a) Eesti kultuuriloos erilise koha omandanud Christian Kelch. Tema initsiatiivil rajati siin 1685. a. esimene kool, praeguse Järva-Jaani Keskkooli eelkäija. Järva-Jaani pastoriperes sündis Eduard Karl Franz von Gebhardt (1838–1925), tuntud maalikunstnik, Düsseldorfi Kunstiakadeemia õppejõud (tema õpilasteks olid ka T. Grenzstein, O. Hoffmann, P. Raud ja J. von zur Mühlen), Berliini, Müncheni, Dresdeni ja Viini Kunstiakadeemia liige, Eestimaa Kirjanduse Ühingu, Belgia Kuningliku Teaduste, Kirjanduse ja Kunsti Akadeemia ning Antverpeni Kunstiakadeemia auliige, Düsseldorfi ja Strassburgi ülikooli teoloogia audoktor.

Järva-Jaani Ristija Johannese kirik.
Järvamaa suurim ühelööviline kirik, mis ehitati tõenäoliselt juba 13. sajandi III veerandil. Paest ja põllukivist hoone välisnurgad ja aknaavade välisservad on laotud puhastest kvaaderkividest. Kõrgel paiknevad aknad ja paksud seinad annavad kirikule kindluskiriku ilme. Järva-Jaani kirikule on iseloomulikud ka suured kuplitaolised roieteta võlvid. Erandlikult puudub Järva-Jaani kirikul võlvidele viiv müüritrepp, sinna pääses ainult viiluseinas oleva ukseava kaudu, mis võimaldas võlvipealset kasutada pelgupaigana. Hiljem on juurde ehitatud põhjaseinas asuv käärkamber ja pikihoone läänepoolses otsas asuv torn. Pseudogooti stiilis sale kuuetahuline 45,1 m kõrgune torn valmis 1881. Torni puhul jääb mulje, nagu oleks ta kolmekordne. Torn lõpeb kolmnurksete viiludega külgedel ja väikeste tornikestega torni nurkadel. Tähelepanu väärib kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses paiknev riikliku kaitse all olev maa-alune kalmistu. Kiriku 1648. a. pärinev polükroomne kantsel on Eesti maakirikute kauneim.
Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi Muuseum avati 17. juulil 1999, Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi 100. aastapäeval ning see asub Pikk tänav 24 kunagises pritsimajas. Muuseumis tutvustatakse endisaegseid tulekustutusvahendeid ja -tehnikat. Väga populaarsed on Järva-Jaani “pritsimeeste” tuletõrjealased temaatilised lavastused.

Orina lahingu mälestusmärk.
Asjakohase tekstiga kivi Orinal 28. veebruaril 1918 Punakaardi ja Saksa väeüksuse vahel toimunud lahingu paiga tähistamiseks paigaldati 1959. aastal ning see asub Tamsalu ja Piibe maantee ristumiskohast mõnikümmend meetrit kirdes.

Orina mõis.
Ühekorruseline ärklitubadega kiviehitis, mida 19. sajandi esimesel poolel ajakohastati esifassaadi klassitsistliku sammasportikuse lisamisega. Praegu töötab mõisamajas kohalik muuseum, mille üheks tähelepanuväärsemaks eksponaadiks on kunagise mehhaniseerimiskooli traktoriõpetamise klass. Mõisa ümbruses toimus 1918. veebruaris kohaliku Punakaardi ja pealetungivate Saksa väeosade vahel verine kohtumislahing, mis lõppes Punakaardi lüüasaamisega.

Puki endine karjamõis
Järva-Jaani–Tamsalu maantee ääres, praeguseks hävinenud.
Siin töötas 19. sajandi I poolel kohaliku pastori Ferdinand Theodor von Gebhardti poolt ellukutsutud kool, kus kaheaastastel kursustel valmistati ette külakoolmeistreid kohalikele koolidele.

Henn Sokk



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee