08:42 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaAlevid
  Ambla alevik

Ambla alevik asub Järva maakonnas Ambla jõe ülemjooksul Paide -Tapa maantee ääres ning on samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 358 inimest.

Ambla on endine kihelkond Järvamaal, mis hõlmas nüüdse Ambla, Lehtse, Anija ja Kadrina valla osi. 13. sajandi algul kuulus arvatavasti Loppegunde kihelkonda. Ambla kihelkond moodustati 13. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1220.-ndail aastail).

Juba 13. sajandil Tallinna - Porkuni ja Paide - Rakvere teeristil asunud kirikuküla kujunes 19. sajandi teisel poolel kihelkonna-aleviks ja kohalikuks majanduskeskuseks. Kiriku ümber asusid Lehtse, Pruuna, Kuru ja Roosna mõisa kõrtsid, nende lähedale hakati ehitama ka eramaju. 1922. a. oli alevikus juba 97 elumaja, 1933. a. 102. Samal ajal tegutses 500 elanikuga alevikus seitse väikest kauplust ja sama palju pisitööstusi, kus värviti ja vanutati riiet, kraasiti villa, pargiti nahka, jahvatati vilja, tehti rauatöid ja valmistati isegi piimapulbrit. 
Aastatel 1945-79 oli Ambla alev. 1981. a. nimetati alev ümber alevikuks.

Ambla kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale; eristamaks Virumaa Maarja kirikust (Väike-Maarjast) nimetati Ambla kirikut Suur-Maarjaks, lad. k. Ampla Maria, millest ka praegune kohanimi Ambla. Järvamaa vanim säilinud sakraalehitis. Rajati tõenäoliselt 1250. aastate paiku Liivi ordu poolt maavalduste põhjapoolseimasse kihelkonda Taani halduspiirkonna vahetusse naabrusse.
Ambla kirikumõis asutati 1516. a., praegune pastoraat 1877. a., mis 1950. a. natsionaliseeriti. 1982. a. anti ajalooline pastoraat kogudusele tagasi. Tagasi on saadud ka 1849. a. pärinev  köstrimaja.

Kirikuaias on A. Adamsoni hauamonument "Laps moonidega" ja mälestusmärk Vabadussõjas langenutele (skulptor A. Starkopf). Kirikuaeda on maetud ornitoloog ja fenoloog Friedrich Hoyningen Huene, geograaf Jakob Kents, pedagoog Teet Lunts, kohalik kirjamees Juhan Aud jt.

Praeguse Ambla kooli eelkäijaks on olnud mitu kooli. 1874. a. asutati Amblas kihelkonnakool. 1907. a. loodud kõrgemast algkoolist kujunes 1919. a. reaalgümnaasium ja hiljem põllumajandusgümnaasium, mis 1930. a. suleti õpilaste vähesuse tõttu.

Koolikirjanik Carl Eduard Malm oli Amblas koduõpetajaks aastatel 1854-56. Tema kolmejaoline koolilugemik "Laulud ja Loud" ilmus omal ajal mitmes trükis.
Ambla apteekri juures oli aastail 1892-1894 koduõpetajaks Gustav Wulff.
Aastail 1897-98 oli siin koduõpetaja ja kohtusekretäri ametikohal Karl Pinkovski, kes oma näidendis "Kitse omade äripäev" kujutas Ambla aleviku kaupmeeskonda.
Pikema aja jooksul saatis Amblast rahvaluulet Otto Hintzenberg, kelle kogutud materjal ulatus tuhande leheküljeni.
Amblas veetis oma nooruse helilooja ja muusikapedagoog Enn Võrk (1905-1962), kes on loonud vokaalsümfoonilist, kammer- ja koorimuusikat.

Arhitektuurimälestisena on kaitse all ka 1893. a. ehitatud vallamaja.

Arheoloogiamälestistest on riikliku kaitse all alevikust umbes 200 m kirde pool kaks kivikalmet ja seitse kultusekivi; üks kultusekivi jääb kalmistust paarsada meetrit lõuna poole.

Amblast 4 km kaugusel on Kärevete mõis (18. saj.) hooldatud paisjärve ja pargiga.

----
1250. a. pärit Ambla kihelkonna NEITSI MAARJA KIRIK on vanim Kesk-Eesti kirik. Oma sihvaka torniga (49,5 m, ehit. 1857. a.) on ta heaks teejuhiks.
Amplae Mariae (suursuguse Maarja) altari maal varastati 8.06.1995, aga leiti 2 aastat hiljem.

Ambla pastor Aleksander Leopold Paulsen viis 1869. a. Ambla laulukoori I Eesti Üldlaulupeole koori lipuga, mille värvideks olid sini-must-valge. Lipu oli pastor lasknud oma kulul teha.

Ambla Vabadussõja ja I maailmasõja ausammas - "Rahuingel võidupärjaga" asub kalmistul, kiriku juures. Anton Starkopf kavandas, V. Ilus raius, F. Sannamees viimistles. Avati 27. septembril 1925. a. Lõhkumise kohta on mitmeid daatumeid - 1949, 1951, 1952.
Taasavati endisel kujul endises kohas. Ennistajateks Antoni pojapoeg Hannes Starkopf ja Allan Murdmaa.
Samba esiküljel - Eesti Vabadussõjas 1918-1920 - 37 nime - Ambla kihelkonna langenud kangelastele. Samba taga - Ilmasõjas 1914-1918 - 132 nime. Tõesti ütleb vaim, nemad peavad hingama oma vaevast ja nende teod käivad ka nende järele. Külgedel - Ilus on surra isamaa eest ja Mehise meelele asuta koda, priiusel pühendet eestlaste muld.

Palermo mõrvaohvri hauasambal, lillede taga - Ambla köster Konrad Engelbrecht Preisberg sünd. 31. jaan. 1869 surn. 10. jaan. 1919

Kalmistule on maetud ka geograaf Jakob Kents ja loodusuurija ja pedagoog Teet Lunts (1902-1941).

Okupatsiooni ajal asetatud kividel on ainult ühel venekeelne tekst mälestamas 11 võitlejat; teisel, nüüd rohtukasvanud põllukivil - Siin mõrvati 14.11.1944. a. Aleksander Pajuste, Järvamaa komsomoli-organisatsiooni sekretär.

Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 1994

Vt. Isikud - Preisberg, Konrad


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee