12:54 teisipäev, 18.06.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaAlevid
  Laiuse alevik

Laiuse alevik asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas siin 511 elanikku.

Laiuse nime hakkas kandma Laiuse mäest idas, madalas kohas Jõgeva-Mustvee maantee ääres paiknev ordulinnus, mille kohta vanim kirjalik märge leidub aastast 1406 (Laeghis). Laiuse linnus kujuneski ümbruskonna keskuseks. Linnus purustati 1559, kuid korrastati veel nii, et seal 1700-01 resideeris Karl XII oma vägedega. Sama nimi kandus varsti üle ka kirikule ja kihelkonnale. Hiljem saigi kihelkonna keskuseks kiriku ümbrus.

Laiuse kirik asub Laiuse voore kirdejalamil, linnulennult 4 km linnusest edelas. Kirikuhoone valmimise ajaks on aasta 1887.
Ehitis kätkeb ka varasemaid keskaegseid ehitusosi.
Varem kirikut ümbritsenud kalmistust on säilinud paekivist rõngasrist (arvatavasti 17. sajand). Hoone lõunapoolses välisseinas on neli auku, rahvapärimuse järgi kiriku ehitamisel ohvriks toodud nelja Jüri-nimelise mehe pealuuaugud. Kirikut ümbritseb väike park. Samas asub ka pastoraadihoone.
Pargi lõunanurgas on hiiglasuur kaitsealune tamm, Laiuse iidse pärna aga olevat istutanud Karl XII, kui ta oma vägedega Laiusel talvitas.

Aastail 1666-1704 oli Laiusel pastoriks ühe esimese eestikeelse juhuluule viljeleja Reiner Brocmanni poeg Reinerus Brocmann (? - 1704). Hea eesti keele tundjana oli ta üks arvestatavamaid eesti kirjakeele arendajaid ning vaimuliku kirjanduse eesti keelde tõlkijaid 17. sajandi teisel poolel. Maetud Laiuse kalmistule.
Tema poeg, samuti Reinerus Brocmann (1677-1738) sündis Laiusel ja oli siin ametis aastail 1704-10. Rahututel Põhjasõja aastatel asus ta ümber Rootsi. Seal kirjutas ta raamatu "Täielik Rootsi majapidamisraamat" (1736). Selles leidub pikki kirjeldusi kodumajandusest ning muust elu-olust Liivimaal, eriti Laiusel.

Laiuse kalmistu asub Laiuse mäe nõlval vana maantee ääres. See on kaheosaline: lõunapoolne, vanem osa on kasutusele võetud aastal 1777, uuem osa 1874. a. Kalmistu põlispuude all puhkavad kirjamees Rosentrauch, kirjandusteadlane K. Reitav, H. Lauri vanemad.

1822. a. sai teoks Laiuse kihelkonnakooli avamine. Kool paistis silma hea õppeedukuse ning siit saadud teadmiste poolest. 1820.-ndate aastate lõpul võeti katseks kooli vastu ka tütarlapsed ja leiti üllatusega, et eesti tütarlapsed on andekamad kui poisid, nagu prantsuse omadki!

Kihelkonnakooli avamisega algas ka Laiuse elav ja kaua kestnud muusikaelu. Mitme põlve vältel arendasid seda Nieländerid. Viimased olid ka kihelkonnakooli esimesed õpetajad. Laiuse laulukoor on vanimaid Eestis, selle asutas E. Nieländer 1821. a.

1870. aastail tõmbas Laiuse kihelkonnakool endale tähelepanu veel ühe uudse ettevõtmisega. 1874. a. viidi Liivimaa maarahvakoolide õppekavadesse sisse võimlemine. Laiuse kool oma võimlemisalase tegevusega tõusis teiste kihelkonnakoolide hulgas esile eeskätt tänu õpetajate Jüri Soo (1849-1938) ja Johan Kotli (1853-1940) (arhitekt Alar Kotli isa) tegevusele.
Suurt elevust tekitasid kooli poolt läbiviidud võimlemispeod, mis olid esimesteks maarahvakoolide poolt korraldatud võimlemispidudeks Eestis. Need toimusid koolimajast mõni kilomeeter eemal Mõra mõisas. Ajakirjandus tõi neist alati teateid, kusjuures võrreldi neid isegi vanade kreeklaste olümpiamängudega.

Laiuse voor on tõeline hiiglane voorte seas: 10 km pikk, 2 km lai, kõrgeim koht 144 m üle merepinna. Voore suhteline kõrgus üle Saare soo on 60 m, üle Kuremaa järve pinna 61 m, üle Kivijärve 62 m.
Laiuse voort ületab mitu olulist teed ning voorejalameid palistab terve rida külasid: Altvälja, Raaduvere, Kasevere, Sootaga, Alavere, Kuremaa. Üks küla paikneb ka voore lael ja see on Vilina.
Põiki üle voore keskosa kulgeb 1965. a. valminud Jõgeva-Mustvee maantee. Varem ronis see kummalisel kombel üle Laiuse mäe kõige kõrgema osa, tehes mäenõlval sügava kurvi. Mäenõlv on sedavõrd järsk, et allatulekul seoti vankrirattad tavaliselt kinni.
Laiuse mäelt avaneb meeldejääv vaade ümbrusele: metsatukad, põllud, niidud, kauged kõrgendikud. Eriti kaunis on vaade loodusele päikesepaistelisel sügispäeval. Põhjas ja loodes, üle Pedja-äärse metsadeala, kerkib Pandivere kõrgustik. Näha on mõlemad selle kõrgemad tipud - Emumägi ja Kellavere mägi. Emumäeni on 18 km, Kellavereni 34 km. Läänes, harjumatult madalal asub Jõgeva ( 7 km). Eespool seda kulgeb soode vahel põllune Võikvere voor (3,5 km). Ka loodes piilub metsade vahelt paar vooreselga. Neist pikim kuulub Pädeküla voorele (10 km). Sellest veidi vasakul kirendavad katused kuuluvad Vaimastverele (12 km). Kirdes, petlikult lähedal, on Vooremaa kirdenurk - Leedi-Reastvere voor. Selle meiepoolsel otsal kerkib külasid saatvatest puudereast Leedi park ( 9 km).

Laiuse mäe kõrgemas osas vana teelooga ääres ootab meid veel üks üllatus - Laiuse Siniallikas. See on sõõrik järskude kallastega soolaik, Vooremaa söllidest ehk suurim (0,9 ha). Soolaigu keskel on allikasilm, mis ei külmu ka kõige karmimal talvel. Allikat ümbritsev soo aga näitab kontsentriliste ringidena kõiki soostumise järke.
See allikas peitvat endas vihmaandjat maale ja priskuse ja jume andjat õrnemale soole. Allika haldjas andvat veele tervistava väe, tema võimuses olevat hoida elumaja nõia noolte, kadeda kavalate sõnade ja pahade pilkude eest. Allikas teatakse põhjatu olevat. Allika vesi ravivat silmi ja veel mitmeid teisi tõbesid. Rahvas austanud oma allikat ja toonud sellele ohvriande.

Kõrgel Laiuse voorel, kilomeeter-poolteist Siniallikast kagus on Vilina küla. Künkad-lohud, kitsukesed kõverad külatanavad, kiviaiad, puudesse peitunud vanad majad, kooguga kaevud - nagu tükike Lõuna-Eestit oleks imeväel laiuse voorele sattunud.
Keset küla asub Vilina Kalevipoja säng, I aastatuhande teisest poolest pärinev linnamägi. Kasvanud puudesse-põõsastesse, võib see teadmatule isegi märkamatuks jääda.

Laiuse lähedal pakub huvi omapärane hobuserauakujuline Kivijärv (24,1 ha; suurim sügavus 2 m). Möödunud sajandi keskpaiku oli see veel sõõrikujuline veekogu, nüüd peaaegu täielikult kinni kasvanud.
Muistendi järgi sammunud Kalevipoeg kord Peipsi äärest Pärnu randa. Selleks olevat tal vaja olnud 9 korda astuda. Igal sammul jäänud tema sammudesse maha sood ja järved. Nii tekkinudki Kivijärv ning Patjala, Lustivere, Parika, Aliste, Pottsepa jt sood.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee