22:41 reede, 14.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaAlevid
  Kodavere küla

Kodavere küla asub Jõgeva maakonnas Pala vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 63 elanikku.

Kodavere küla asub Peipsi rannikul Kallaste-Mustvee maantee ääres. I aastatuhande lõpus ja 12.-15. sajandil segunes kohalike asukate hulka venelasi ja vadjalasi. Kodavere murrakus on tänapäevani säilinud palju vadjapärasusi.
13.-16. sajandini kuulus Kodavere Tartu piiskopkonda. Kodavere kirikut on esimest korda mainitud 1342. a. (Sobelis; Kodavere alal oli Soopoolitse väikemaakond).
Esimesed teated Kodavere kihelkonnast pärinevad aastast 1443. Praegune varaklassitsistlik kivikirik valmis 1777. a. See on Kodaveres neljas kirik, sest varasemad puukirikud hävisid tules.
1688.a. asutati külla kool. 19. sajandi II poolel õppisid Kodavere kihelkonnakooli nüüdseks hävinud koolimajas Jakob ja Juhan Liiv. Kool tegutses 1924. aastani. Koolile on püstitatud mälestuskivi.
Varem maeti tähtsaid isikuid kirikusse ja teised kiriku ümber, kuid 1773. a. võeti vastu seadus, mis keelas kiriku ümbrusse matmise. Seepärast hakati surnuid matma järve kaldale nn. vanasse surnuaeda. 1922. a. avati uus surnuaed. Sinna 1924. a. püstitatud Vabadussõjas langenute mälestussammas tehti 1940. a. pooleks ja viidi Kallastele. 1942. a. toodi sammas Kodaverre tagasi. 1950. a. sammas purustati ja 1989. a. taasavati.
15. juunil 1998 tegi Kodavere surnuaias hävitustööd keeristorm.

Kodavere külakeskus koos kiriku ja kalmistuga on harukordne vaatamisväärsus, sest on tervikuna säilinud. Turismivõimalusi suurendab nende paiknemine Peipsi järve ääres.
Kodaveres tegutses kõrgetasemeline laulukoor. 1936. a. asus Kodavere kogudust ja kirikukoori juhtima endine Räpina koguduse köster-organist Jaan Küüts. Samal aastal käidi 40 lauljaga Tallinnas laulupeol. Praegu on koorilaul Kodaveres jälle au sees.
Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud. Autoriõigus: Jõgeva Maavalitsus, 2009 Tallinna Raamatutrükikoda.
Kodaverest Omeduni valitseb lainjas moreenmaastik, kohati leidub ka vanu rannamoodustisi. Asustus on suhteliselt tihe, kuigi külad on enamasti väikesed.

Varem oli Kodavere kihelkond, mille piirid ulatusid Omedu jõest kuni Emajõeni lõunas. Kodavere murre, mida uuris dr. Mihkel Veske, on säilitanud palju omapäraseid jooni.

Kodavere Püha Mihkli kirik on ehitatud 18. sajandi lõpul (õnnistatud 1777. a.) vanema keskaegse kiriku asemele. See on lihtne laevakujuline ehitis, mille torn on valminud üheaegselt kirikuga. Altar ja kantsel on lihtne tisleritöö. Altarimaali "Jeesus mere peal" on maalinud Junker 1877. a. Dresdenis.
Kodavere külast viib kiriku juurde ilus puistik.
Kodavere surnuaed asub Peipsi kaldal ning on õnnistatud 1773. a.

Kodavere motiive on oma teostes kasutanud Juhan Liiv (jutustus "Peipsi peal" jt).
Sündmusi ja inimesi Kodaverest meenutab oma mälestustes ka A. Kitzberg, kes aastail 1875 - 1876 töötas kohtukirjutajana Omedust lõuna pool asuvas Rannamõisas.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee