12:54 teisipäev, 18.06.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaAlevid
  Kamari alevik

Kamari alevik asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 212 elanikku.

Põltsamaalt 3 km kaugusel Põltsamaa - Kamari maantee ääres Kaarlimõisas asub endine Aleksandrikooli hoone. Aleksandrikool avati 1888. a. vene õppekeelega linnakoolina. Kool paigutati möödunud sajandi keskpaiku aadlipoiste pansioniks ehitatud majja. Maakivist, paest ja tellistest ehitatud hoone fassaadi kaunistavad klassitsistlikud puusambad. Aastatel 1888-1906 õppis siin kokku üle tuhande nooruki.
1974/75. õppeaastast alates töötab Kaarlimõisas kutsekeskkool.

1890-93 oli koolis eesti keele, ajaloo ja maateaduse õpetajaks luuletaja Jakob Tamm. Kolm Põltsamaal veedetud aastat kujunesid Tamme lüürilise luule viljakaimaks perioodiks. Sel ajajärgul andis ta välja ka oma ainukesed luulekogud "Ärganud hääled" I ja II.

1893-1902 töötas samas õpetajana Ernst Peterson-Särgava. Need Aleksandrikoolis veedetud aastad kuuluvad Ernst Peterson-Särgava loomingu kõrgaega: siin valmisid tema "Paisete" andesse kuulunud jutustused "Marjad silmas", "Ühe härja elulugu", "Issanda kiituseks", "Tulge appi!". Siin alustas ta ka "Rahvavalgustaja" kirjutamist. Peale eesti keele ja kirjanduse õpetas E. Peterson-Särgava ka laulmist ja lõi innukalt kaasa seltside tegevuses.

Kamari alevik jääb Põltsamaalt umbes 7 km lõuna poole.
Kamari on olnud loode-kagusuunalisel künnisel asuv hajaküla, kus enne II maailmasõda elas 50 pere ümber. Enamik siinseid eluasemeid kannab iseloomulikke saare-lõpulisi nimesid: Porisaare, Loksusaare, Jopisaare, Soldnasaare, Kõrgessaare, Kaitsusaare, Eestsaare, Tagasaare, Vilsisaare, Kihusaare, Rudisaare, Lõhmussaare, Alevisaare. Nii Kamari kui ka naaberküla Umbusi all on suured Põltsamaa ja Umbusi rabad, mille saari on muiste pelgupaikadena kasutatud.

Põltsamaalt kuni Kamarini voolab Põltsamaa jõgi peamiselt põldude vahel üldsuunaga lõunasse. Jõesäng on käänuline, siimusklev. Jõel on 1956. a. rajatud Kamari paisjärv (ca 25 ha) ja hüdroelektrijaam. Paisust alamal kuni Alevisaare ehk Külmoja suudmeni süvendati jõge 1930. aastail ning jõgi on 1,5 km pikkuselt kärestikuline.

18. sajandi lõpul tegutsesid Kamaris peeglite lihvimise ja poleerimise manufaktuur ning vasekoda.

Kamari ja Umbusi küla piiril, Rudissaare talus sündis Linda Jürmann-Vilde (1880-1966). Üles kasvas ta naabertalus tädimehe A. Punga juures. Õppis Põltsamaa erakoolis. L. Jürmann-Vilde oli väljapaistev ajakirjanik ja kultuuritegelane, E. Vilde abiline "Kogutud teoste" väljaandmisel.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee