19:54 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaAlevid
  Võisiku küla

Võisiku küla asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 560 elanikku.

Võisiku mõis asub Põltsamaa linnast 5 km edelas. Võisiku mõis, mida mainiti esmakordselt 1558. a., kuulus 17.-18. saj. Põltsamaa linnuselääni ja mõisa alla. 1720. a. läänistati nad Peeter I poolt H. v. Fickile, mõnevõrra hiljem Katariina I soovil Dückeritele. 18. sajandi keskel sai nüüd iseseisvunud mõisa G. C. H. v. Bock.

Võisikuga seostub ka vabameelsemaid ideid esindanud T. E. v. Bock (1787-1836). Aastatel 1817 -1818 töötas ta siin välja esimese Vene konstitutsiooni projekti, mille eest ta suleti Aleksander I käsul Schlüsselburgi kindlusvanglasse, kust vabanes alles 9 aasta pärast. T. E. v. Bock ja ta abikaasa Eva on maetud Võisiku Kundrussaare surnuaeda. T. E. v. Bocki elu käsitleb Jaan Kross oma romaanis "Keisri hull" (1978).

Võisiku mõis pälvib tähelepanu ka arhitektuurilisest küljest. 18. sajandi keskpaiku valminud barokne härrastemaja on suhteliselt varase esindusliku mõisahoonetüübi näiteks Eestis. Hoone on ühekorruseline, auhoovi moodustavate tiibadega ja keskosas pandusega - tõldadega treppi sõitmiseks. Hoones asusid avar vestibüül, kaks saali, selle kõrval söögi- ja magamistoad, kabinet, lastetuba jmt.
Majandushoonetest on tänaseni säilinud murdkelpkatusega aidahoone ja siseõue ümber koondunud laudad. 17. sajandist pärinevas barokkstiilis aidahoones olevat Põhjasõja ajal olnud Karl XII sõdurite laatsaret.

Võisiku parki (pindala 2,0 ha) ümbritsevad hooldekodu (asutatud 1926) hooned ja aiamaad. See on vana mõisapark, mille esiväljak on avar, korrapärase teedevõrgu ja lillepeenardega, heki, üksikute puude ja puudegruppidega. Park on liigivaene, kõige rohkem kasvab harilikke pärni, tammesid, jalakaid, saari ja hõbehaabu, okaspuudest harilikke elupuid, siberi nulge, euroopa lehiseid, harilikke kuuski.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee