06:15 teisipäev, 17.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaAlevid
  Torma alevik

Torma alevik asub Jõgeva maakonnas ning on samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 617 elanikku.

Torma kihelkonna lõunapoolne osa, s. o. praegune Torma ümbrus, kujunes 18. sajandil hariduslikult ja kultuuriliselt üheks arenenumaks piirkonnaks kogu Põhja-Tartumaal. Torma arengule avaldas suurt mõju teda läbinud Riia - Peterburi postmaantee. Peatee Lääne-Euroopast Peterburi kulges enam kui 100 aasta jooksul läbi Torma. 1859. a., mil valmis Riia - Pihkva kivitee, jäi Torma rahvusvahelise tähtsusega teedest kõrvale. Veel kaua tuletati meelde läbisõitnud ja siin peatunud kroonitud päid: Paul I, Katariina II, Aleksander I, Nikolai I jpt. Kõrgemat sorti külalised peatusid Torma mõisas või kiriklas, lihtsama rahva jaoks oli Torma postijaam, mis jääb kihelkonna südamikust 4-5 km lõuna poole, Jaama külla. Torma postijaam on tänaseni säilinud.
Torma postijaama lähedal on vana Torma jaama kõrts, mille kõrtsmikust Ambrosiusest kõneleb vana üliõpilaslaul.

Torma Neitsi Maarja kirik on ehitatud algselt kivist 1755-66. aastatel. Suurem remont oli kirikus aastatel 1826-27, aga taas aastatel 1867-68 põhjalikult ümber ehitatud. Vana orel õnnistati sisse 1838. a. 1903. a. telliti Saksamaalt Walker`ilt uus orel. Kirikus on mitmeid kunstimälestisi: 1767. a. valatud tornikell, 18. sajandi lõpust pärinevad küünlajalad ja hõbekarp ning muud inventari. Altaripilt on pärit aastast 1868 ning on maalitud vene kunstniku Źiltsovi poolt.

Kirikut ja pastoraadihoonet ümbritseb tiigiga park.
Surnuaed asub kiriku juures, postmaantee ja kiriku vahel.
Räägitakse, et Torma kiriku all olevat maa-alune käik. See algavat kirikuõpetaja aidast kahe papli alt ja minevat altari juurde. Maa-aluses käigus olevat aare, mis muistse suure sõja ajal sinna toimetatud.

Tõsi on see, et mitut masti sõdalasi on ikka üle Eestimaa liikunud, rüüstades ja põletades. Eks hirmust memde ees võiski kunagi taoline maa-alune käik kaevatud saada. Kas seal ka tõesti mingi aare peidus, sellele kinnitust pole.

Endisele Liivimaale iseloomulikult on siinmail tihti kirikutornis rist kui hommikut (valguse võitu) kuulutav lind. Torma kirikutornis on nii kukk kui ka rist, mida seletatakse sellega, et kirik jäi Eestimaa ja Liivimaa piirile.

Tormas töötas 30 aastat pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717 -1779). Ta oli pärisorjusliku korra äge vastane. Mitmekülgse ja otsiva vaimuga inimesena algatas ta Tormas täiesti uusi ettevõtmisi. Hinnates haridust, sõitis ta kihelkonnas ringi ja õpetas inimestele kirjatarkust.
1755. a. valmis Tormas uus koolimaja, samuti sai teoks mitmete külakoolide asutamine.
18. sajandi teisel poolel levis Eestisse kaitsepookimine rõugete vastu. Eisen omandas vastavad oskused ja õpetas välja terve talurahva-pookijate kaadri, mida tuleb lugeda väga oluliseks sammuks rõugepaneku ajaloos. Eisen huvitus ka aiandusest ja aiaviljade konserveerimisest. Selles osas pälvis ta rahvusvahelise tunnustuse. Eisenist on jäänud mälestuseks tema poolt Torma kirikuaeda istutatud tamm.

Hooneterohke majanduskompleksiga Torma mõisaansambel kujunes välja 19. sajandi keskpaiku. Mõisa peahoone on ümber ehitatud. Majandushooneist on säilinud ringtall, ait-kuivati (1970.-ndail aastail rekonstrueeriti juurdeehitise abil spordihooneks), viinavabrik, saeveski, teenijate, valitseja ja kupja majad.

Torma kihelkonnakool asutati 1820. a. Torma köstrimajja - 1819. a. talurahvaseaduses ettenähtud kihelkonnakoolidest esimene Eestis. Koolil on olnud mitu hoonet, kuid kõik nad on hävinud. Alles on vaid maakivist ruumikas köstrimaja. 1966. a. suvel, C. R. Jakobsoni 125. sünniaastapäeval tähistati Torma kihelkonnakoolihoone ase mälestuskiviga.
Tänane Torma kool asub 1908. a. ehitatud Võtikvere ministeeriumikooli hoones, millele 1965. a. lisati juurdeehitis, 1976. a. ehitati aga ümber vana hoone sisemus.

Tormast mõni kilomeeter kagu pool, Tarakvere külas, asub Linnutaja mägi (Kalevipoja säng). See järskude nõlvadega muinaslinnus on üheks osaks tekkelt vallseljakute hulka kuuluvate seljakute pikas ahelikus. Sängi põhjaküljel kasvab mets, päitsis aga kolm kaske.

Kalevipoja visatud kive näidatakse endise Torma kõrtsi lähedal. Tuulavere Unimäel olevat Kalevipoja puhkekoht. Torma Otsa pere juures kasvab põline mänd, mida kutsutakse Prohveti männiks. Lullikatku külas on säilinud vana ohvrikivi.




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee