14:40 reede, 01.08.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaAlevid
  Toila alevik

Toila alevik asub Ida-Virumaal ning on samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 800 inimest.

Toila aleviku ehteks on Pühajõe ürgorg kauni pargiga.

Praeguse kalmistu juures on Virumaa üks vanemaid tarandkalmeid, mida 1943. ja 1947. a. kaevas M. Schmiedehelm. Kalmesse on maetud kahel perioodil - meie ajaarvamise algussajandeil ja 7. - 8. sajandil. Saadud leiud sarnanevad paljus Soome vastavate esemetega, mis tõendab virulaste ja soomlaste tihedat läbikäimist.

Muinasasustuse olemasolule viitavad ka teated pühast hiiest kõrgel merepangal, Pühajõe ohvriallikatest ja suurest ohvrikivist Toila pargis.

Toila kui puhkepaik avastati juba 19. sajandi keskel. 1870. aastail kerkisid Pühajõe paremale kaldale Nõimetsa alla esimesed paarkümmend suvilat. 1914. a. tõusis Toila suvitajate arv juba tuhandeni. Pärast I maailmasõda käis siin suviti sadakond suvitajat, peamiselt eesti intelligentsi esindajad. 1929. a. oli Toilas 171 elumaja 500 elanikuga.

19. sajandi lõpul laskis Peterburi suurkaupmees Grigori Jelissejev Toila-Orule ehitada luksussuvila, mida ta nimetas laste majaks ja kus suviti puhkas miljonäri perekond. Arhitekt Baranovski loodud Oru loss oli torni ja terassidega lumivalge ehitis, milles oli 57 tuba. Lossi ehitamine läks maksma 5 miljonit rubla. Selle väärtust suurendasid mitmed kallihinnalised kunstitööd.
1935. a. ostsid Eesti Vabariigi tööstusringkonnad Oru lossi koos selle juurde kuuluvate maa-aladega 100 000 krooni eest ära ja kinkisid valitsusele, kes kujundas siia presidendi suveresidentsi. Loss hävis II maailmasõjas.
Üheaegselt lossi ehitamisega rajati ulatuslik park, mis kujunduselt ja liigirikkuselt kuulub Eesti väärtuslikemate hulka ning on võetud vabariikliku tähtsusega loodusobjektina riikliku kaitse alla.

Peale Pühajõe ilusa oru ja arvukate puuharulduste on Toila-Oru pargis vaatamisväärne ka üks suur kivi (pikkus 10,8 m, ümbermõõt 26,8 m). See asub Lõunasilla juures Pühajõe nõlval ning kuulub looduskaitse alla juba Eesti Vabariigi 1937. a. looduskaitseseaduse alusel. Kivi on peetud eestlaste muistseks ohvrikiviks, Jelissejevi aegsetel pargi- ja lillepidudel olevat tema peal aga kadrilli tantsitud. Kivisse raiutud venekeelne tekst teatab, et kõrval olev tee ja sild on ehitatud 1901. a.

Endisaegsed pargipeod olid ümbruskonna rahvale suursündmus. Suures pargis põlenud siis mitusada värvilist laternat, mitmel pool kõlanud pillimeeste mäng.

1911. a. avati Toilas väike piimakoda, millest kujunes Kirde-Eesti esimene ühispiimatalitus. Esialgu võeti päevas vastu ainult 300-400 toopi piima ( 1 toop=1,087 l), 1912. a. kokku juba 240 t, mis tingis uue meierei ehituse Jõhvi jaama lähedale.

Toilaga on seotud mitme kultuuritegelase elu. Siit on pärit kirjastaja ja fotograaf Carl Sarap (1892-1942), lavastaja ja näitleja Kaarli Aluoja (1899-1975). Toilas on säilinud majad (Pikk t. 56 ja 58), kus elas rida aastaid vene poeet Igor Severjanin (1887-1941). Toilas puhkasid ka Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Betti Alver, Valmar Adams, Aleksis Rannit jt. Peale kirjanike puhkasid siin Johann Köler, Netty ja Paul Pinna, vahel koguni kogu Draamastuudio näitetrupp, nagu kirjutab Alfred Mering oma mälestustes "Elu lugu".
Toilast on pärit näitleja Kalju Kiisk.


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee