16:59 teisipäev, 11.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaAlevid
  Purtse küla

Purtse küla asub Ida-Virumaal Lüganuse vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 314 inimest. 2010. a. on elanikke 303.
Tänapäeval on Purtse suur küla, mis levib mitme kilomeetri pikkuselt Purtse jõe ääres kahel pool Tallinna-Narva maanteed.

Purtse küla on esmakordselt mainitud 1241. a., mil ta "Taani hindamisraamatu" järgi oli 32 adramaad suur, seega Lüganuse kihelkonnas suuruselt teine küla.

Purtse jõesuu oli randumiskohaks juba mitme aastatuhande eest, mida kinnitavad lähedaste kalmete leiud Läänemere lõunarannikult pärinevate esemetega.

Kõige tuntumateks muististeks Purtses on kaks linnamäge - Tarakallas jõe idakaldal Narva maanteest lõuna pool ja Taramägi jõe läänekaldal kaks kilomeetrit põhja pool.

Tallinna - Narva maantee ääres asub Purtse vasallilinnus, mis on suuremaid kindlustatud mõisamaju Eestis. Paikneb põlisel asustusalal Purtse sadama lähistel. Ehitatud tõenäoliselt 16. sajandi keskpaiku, mil Purtse mõisa omanikuks (alates 1533. a.) oli Johann Taube (Tuve). Purtse kindlustatud mõisamaja esindab motiivirikast ning vastuolulist üleminekut gootikast renessanssi, keskaegselt linnuselt uusaegsele lossile (V. Raam, 1997).

Purtse kindlustatud mõisamajast on räägitud kui tondilossist, mida iga 5 aasta tagant külastab üks kummaline härrasmees. Hoone keldris avastatud salakäik ja kusagile müüride alla olevat peidetud 6 puuda kulda.

Purtse linnuse lähistel asuval Hiiemäel Pärna talu juures kasvab Purtse hiie- ehk ohvripärn. Tänaseks on suurem osa tema võrast hävinud. Veel 1999. a. ulatus latv 21 meetrini, nüüd oli tüveköndi kõrgus vaid 5 m. Ohvripärna tüve kõrval asub ohvrikivi.
Rahvas teab kõnelda, et kui kohalik krahv pärna juurest läbi käinud, siis alati jalgsi, hobused jäeti mäe alla. Nii väga austatud vana pärna.
Kõrget, ligi 1 km pikkust seljandikku on rahvas pidanud pühaks ja nimetanud Hiiemäeks.
Samal mäel, pärnast ligi 800 m mere poole asub ohvriallikas, mida nimetati Uku allikaks. Nõukogude piirivalvurid, kelle patrullkäikudele allikas jalgu jäi, õhkinud selle 1953. a. Eesti ajal väga veerohket allikat enam näha pole.
Hiiemäelt avaneb mitmes suunas avaraid vaateid. Hiiemäe lõpuosas kohiseb järsu astangu all meri.

Eesti taasiseseisvumise järel rajati Hiiemäe algusesse kohaliku "Memento" algatusel Kurjuse Ohvrite park - kümnete tuhandete inimeste mälestuseks, kes Teise maailmasõja ajal ja pärast seda nõukogude võimu kuritegude tõttu surma said. Platsil, mille servas kõrgub kellatorn, on Eesti makett koos maakondades hukkunute arvuga (Hendrik Relve, 2003).



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee