02:28 pühapäev, 23.11.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaAlevid
  Mäetaguse alevik

Mäetaguse alevik ja Mäetaguse küla asuvad Ida-Virumaal Mäetaguse vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas Mäetaguse alevikus 607 ja Mäetaguse külas 46 elanikku.

Mäetaguse esineb esmakordselt "Taani hindamisraamatus" 1241. a. Küla suuruseks märgiti siis 11 adramaad. Mäetaguse mõisa on esmakordselt mainitud 1542. a. (Kõrvetaguse kohta on esimesed teated 1525. aastast, mõisa kohta 1546. aastast. Muistse Kõrveküla kohal on tänapäeval Mäetaguse Rajaküla.)

Mäetaguse küla ja aleviku liitmisel moodustati 1975. a. Mäetaguse alevik.

Mäetaguse vald moodustati 1945. a. 1954. a. liideti sellega Ereda ja Kiikla ning 1960. a. Pagari külanõukogu.

Mäetaguse hariduslugu ulatub 1819. aastasse, mil siia rajati külakool. Aastail 1923-82 toimus õppetöö endises mõisa härrastemajas. Uus koolihoone avati 1982. a.

Paikkonna kaugemat minevikku tutvustavad muinasleiud ja arheoloogiamälestised. Alevikust põhja pool kuulub riikliku kaitse alla üks maa-alune kalmistu ja kultusekivi. Hävitatud on siinsetel põldudel asunud kuus kivikalmet.
1959. a. tuli Kabeli- ehk Kellamäelt ehitustöödega välja luustik, mille juures olid odaotsik, kaks nuga, vööpandlad ja käevõrukatke. Varem oli samast leitud mõõk ja odaotsik. Leidude põhjal arvatakse Kabelimäe kalmistu kuuluvat 11. sajandisse.

Hoopis haruldasem leid saadi Mäetaguse küla Kubja talu põllult 1908. a. Mulda oli peidetud 16 pronkskaussi ja kasetohusse mässitud hõbeehteid. Aardesse kuulusid 4 kaela- ja 1 käevõru, 4 rinnalehte, 6 hõbekangi, 3 saksa ja 1 inglise münt 12. - 13. sajandist. Arvatakse, et hõbeaare oli maasse peidetud 12. - 13. sajandi teisel poolel või 14. sajandi algul. Mäetaguse hõbeaaret säilitatakse Peterburis Ermitaazhis.

Arhitektuurimälestisena on riikliku kaitse alla võetud Mäetaguse mõisa peahoone ja kaks aita. Esinduslik peahoone paistab silma oma rikkalikult kaunistatud interjööriga: stukk-dekoor, laemaaling, kahhelahi, kamin.
Ümberehitatud kujul on säilinud teisigi endisaegseid hooneid (viinavabrik, valitsejamaja).

Huvipakkuv on tagasihoidliku planeeringuga park. Kujunduslikult huvitavamad on peatee äärde istutatud tammede ja vahtrate grupid ning pargi lõunapoolne osa tiigi ja saarekestega.

18. sajandi esimesel poolel kuulus Mäetaguse Vene kindralmajor Otto Fabian v. Rosenile, kes aastail 1737-59 oli Liivimaa maanõunik. 1739. a. kirjutas ta alla agraarõiguslikule dokumendile, mida sellest peale tuntaksegi Roseni deklaratsiooni nime all.
Mäetaguselt on pärit dekabrist Andreas v. Rosen (1800-84). Dekabristide ülestõusu ajal 14. detsembril 1825 püüdis ta takistada valitsusvägede tegevust, seejärel ta vahistati ja saadeti 10 aastaks Siberisse sunnitööle. Vabanemise järel viibis ta lühemat aega Mäetagusel, siis aga Soldina mõisas Narva lähedal. Viimased 30 aastat elas ta Ukrainas, kus ta ka suri.

Looduslik huviväärsus on aleviku loodepiiril kulgev kirde-edelasuunaline seljak, mille järgi paikkond on endale Mäetaguse nime saanudki.

Mäetaguse kruusakarjääride lähedal levib Eesti üks suuremaid karstiallikate alasid, kus kilomeetrilise läbimõõduga territooriumil leidub 14 tegutsevat allikat. Mäetaguse pargi allikarühmal on mõõdetud väljavooluna maksimaalselt 407 liitrit vett sekundis. Siit saab veelisa ka 23 km pikkune Mäetaguse jõgi.

Mäetaguse vahtkonnas kasvab hektarisuurusel maal hulk dekoratiivseid kadakaid, mis on võetud looduskaitse alla.

Mäetaguse Koplikülast on pärit kodu-uurija ja jutukirjanik August Tõnurist (1869-1943).


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee