|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Kohtla-Nõmme alev
Varem Kohtla-Järve liitlinna koosseisu kuulunud Kohtla-Nõmme asula tekkis Kohtla raudteejaamast 1,5 km kaugusel läänes inglise firma Gold Fields Ltd 1931. a. asutatud põlevkiviutmise katsevabriku juurde, kujunes 1 - 1,5-korruseliste elamutega aedlinnaks. Sõjajärgseil aastail ehitati asulasse 1-2-korruselisi elamuid ning 1950.-ndate aastate teisel poolel ka mõned 2- ja 4-korruselised sektsioonelamud. 1960.-ndatest aastatest on Kohtla-Nõmme Kohtla-Järve linna eramuehituspiikonnaks. Ühiskondlikest ehitistest kerkib esile neoklassitsistlik kultuurimaja (1952). Lääne poole jäävad Kohtla kaevanduse aherainemäed on rekultiveeritud.
Oleg Kotśenovki
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
Kui 6. II 2010 Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel peetud traditsioonilisel tuhamägede tantsupeol olid Ida-Viru rahvatantsurühmade naised kaevurite ametiühingu juhi, mitukümmend aastat rahvatantsuga tegelenud Valdor Ernitsa ja staaźika tantsuõpetaja Voldemar Berelkovski juhatusel kaevuritööd matkivat kaerajaani tantsinud, läksid kõik rahvaluuleteadlase Mikk Sarve loitsulaulmist kuulama.
Loitsu loomiseks sai Sarv innustust Rootsi onkoloogi Karl-Henrik Robèrt`i mõtteterast, et inimesed peaksid maavarasid kaevandama nii vähe kui võimalik. Seetõttu lõppes ka śamaanitrummiga väestatud loits sõnadega: "Ära võta vara maa põuest! Ära peida prügi maa põue! Võta vastu seda, mis ise tuleb! Ole mõnus seda kõike tehes!" (Põhjarannik")
Postimees 9. II 2010
|
|
|
|
|
