19:08 teisipäev, 23.09.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaAlevid
  Kauksi küla

Kauksi küla asub Ida-Virumaal Iisaku vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 61 elanikku. 1. jaanuaril 2010 oli külas elanikke 53.

Kauksi küla esineb ürikuis esmakordselt 1543. aastal. 1732. aastal kuulus küla Maidla mõisale. Ainult 0,5 adramaasuuruses külas oli siis 4 talu, 3 vabadikku ja sakslasest kõrtsmik. 1782. aastal oli 9-pereline küla läinud Kiikla mõisa alluvusse.

18. sajandil rajatud mõis kuulus vene aadlikule Michailo Rudneffile. 20. sajandil kuulusid mõisa juurde Uusküla, Kauksi ja Kuru küla. Mõisal oli Peipsi kaldal oma sadam, kust peeti kaks korda nädalas laevaühendust Tartuga. Kauksi mõisa asukohta märgivad mõned vanad pargipuud maantee ja rannamänniku vahel.

Kauksi kohal algab liivane supelrand, mis peaaegu katkematu ribana ulatub Vasknarvani. See mitmekümne kilomeetri pikkune järvekallas on nagu loodud suvemõnude nautimiseks: siin on laugelt süvenev vesi, kuni 20 m kõrgused liivaluited, põhjatuuli kinnipüüdev männik, kaldaastangud. Ka päikesepaistelisi päevi on siin rohkem ning õhu- ja veetemperatuurid on kõrgemad kui teistes Eesti supelrandades.
1961. a. avati Kauksis turismibaas.


Kauksi kohta Iisaku valla koduleheküljelt:

Veidi enne Tartu mnt Kauksi teeristi jääb ida poole heatasemeline puhkemaja. Randa jõuate teeristilt otse jätkates, enne aga näete paremal RMK Kauksi loodusmaja, kus asub ka infopunkt. Metsaserval on teabetahvel puhkeala ja siit algava tähistatud matkaraja skeemiga. Järve pool on suur parkla suvitajatele, oja pool metsa all aga telkimis- ja lõkkekohad ning palju radu. Kuldse liiva, luidete ja põõsarindeta männimetsaga kaetud Kauksi rand on üks Eesti hinnatuim puhkeala. Siin asub Peipsi ainus vetelpäästega supelrand koos parkla, rannavolle- ja korvpalliväljaku, laste ronimisvahendite, kioski ning käimlatega, suvel saab üürida paate ja vesivelosid. Endiselt töötab Kauksi kämping (uuema nimega puhkeküla), kus saab ka soodsalt lõunatada, eriti mõnus on seda teha luitenõlva terrassil.
Mõnusat suvitusvõimalust pakub Kauksi oja läänekaldal asuv Eesti suurim väljaehitatud RMK puhkeala, kuhu autoga pääseb Tartu mnt-lt, oja läänekaldalt. Kaunis parkmetsas kulgeva ringtee ääres paikneb hajusalt kümneid katusealuseid laudu-pinke ja lõkkeasemeid, telkimiskohti on ametlikult 53! Loomulikult on siin prügikastid, veekraanid ja käimlad, oja pool ka tantsulava ja palliväljakud. Siit algabki Vasknarvani ulatuv Eesti pikim pidev liivarand (ca 30 km). Peipsi põhjaranna liiv on nii puhas, ühtlane ja ümarateraline, et viliseb ehk laulab käijate jalge all, nagu ka selle efekti järgi nime saanud Laulasmaal, samuti Nõval. Puhkekülast idas, Kuru rannatee ääres jätkub valgusküllane männik, kus on parkla, käimla ja veekraanid, luide saavutab siin kõrguse 11 m järvepinnast. Siit on suvitajail mugav randa minna, teest vasakul on suur Telklaager ja palju vahvaid metsaradu.


Kauksi matkarada
Punavalge tähistusega 2-osaline matkarada kulgeb loodusmaja platsilt piki metsaluidet Kauksi ojani ja teeb algul 2 km-se ringi selle ürgilmelistel kallastel (Ojarada). Kuna oja on läbi murdnud rannaga rööbiti jooksvatest luidetest, näete suhteliselt kõrgeid kaldaid ja liivapaljandeid. Kevaditi rõkkab ojakallas linnulaulust, sügiseti pakub mitmekesist seene- ja marjavalikut. Luiterada läheb läbi puhkeala ja tammiku, teeb ringi Rannapungerja jõesuu poolsaarel ja pöördub kõrget luidet mööda tagasi supelranda. Tagasitee muudavad värvikaks kuldsel liival kasvavad lillakaspunased nurmnelgid, lilla nõmmeliivatee puhmad ning suured kollase kukeharja ja halli põdrasambliku laigud. Matka kogupikkus on ligi 8 km.

Jalgrattaretked Kauksist
Lõuna-Alutaguse hõre asustus, pikad metsateed ja rohked telkimis- ning piknikukohad muudavad ala tõeliseks jalgratturite paradiisiks. Lisaks ülalmainitud huviväärsustele leiavad ratturid siit palju eraklikke supluspaiku ja kauneid luitemaastikke. Kuna siin on valdavalt vaid üks rannatee, püüdke minekul (näiteks Kauksist Alajõele) sõita võimalikult kalda lähedal, kas rannaluite rajal või külateel, tagasi saate mõnusalt asfalti mööda.
Soovitame ka kaht pikemat metsamarsruuti:
a) idaring: sõitke Kauksi puhkemaja juurde ja jätkake kaardi abil kirdesse, Võhma järve äärde ja edasi Iisakule. Sealt sõitke Taga-Varesmetsa (kriivad) kaudu Imatule ning läbi Heinasoo Karjamaa küla randa. Siit jääb teed pidi läbi Alajõe, Uusküla ja Kuru (mänd) tagasi vändata. Ring on veidi üle 50 km pikkune.
b) läänering: sõitke Kauksist Kuru ja Võhma kaudu Alliku peatuseni ja pöörake vasemale. Kui Kotka rabarajal (vt ülal) käimata, saate ratastel otse püstkoja juurde sõita ja ringi läbi jalutada. Jätkake ümber Ees-Roostoja kotkakaitseala piki Lemmaku soo serva HEJ juurde(vt Tudulinna). Ilus Rannapungerja jõe idakalda tee toob Teid Tartu mnt-le, 700 m ida pool pöörake Peipsi äärde, Kauksi puhkealale ja üle matkasilla jõuate tagasi supelranda. Matka pikkus tuleb veidi üle 40 km.




 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee