01:26 teisipäev, 13.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaAlevid
  Iisaku alevik

Iisaku alevik asub Ida-Virumaal ning on samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 989 inimest. 1. jaanuaril 2010. a. oli alevikus elanikke 847.

Iisaku alevikku on esmakordselt nimetatud 1426. a. (Isacke). 1817 eraldus Kiikla mõisast Iisaku mõis (Isaak). Pärast mõisade jaotamist rajati Iisaku mõisa maale Kasevälja küla, endine mõisasüda liideti 1977. a. Iisaku alevikuga.

Kunagine hõre asustus hakkas tihenema, kui siia asus 11. ja 12. sajandil elama suuremal hulgal vadjalasi. 17. ja 18. sajandil tuli Iisaku maile rohkesti põgenikke Venemaalt, kes peagi assimileerusid kohaliku elanikkonnaga. Tänapäevani on Iisaku ümbruse rahvas säilitanud omapärase keele ja kombestiku.

Iisaku kirik on ehitatud 1846. a. 1893. a. sai ta tulekahjus kannatada, kuid ehitati järgmisel aastal laiendatud kujul üles. Kirikus on ainuke firma "H.Voit & Söhne" (Durlach, 1895) orel Eestis. Tähelepanu väärib ilmekas juugenditunnustega torn.

Iisaku kalmistul kuulub riikliku kaitse alla Robert Theodor Hanseni haud ajaloomälestisena ja kunstimälestisena Peepude suguvõsa kiviristid (17. saj. keskpaik).

1956. a. tehti Iisaku Apteekrimäel arheoloogilisi kaevamisi - see on 17.- 18. sajandi külakalmistu, kust saadi antropoloogilisteks uurimisteks 59 hästi säilinud luustikku.

Vt. Isikud - Robert Theodor Hansen

Materjal Iisaku valla koduleheküljelt:

Iisaku kirikuküla jõudis kroonikasse 1426. a (Isacke) ja sai nime ilmselt juutide ühe esiisa ja Kristuse eelkuju Iisaki auks, keda tema kõrges eas isa Aabram oli valmis jumalale ohverdama. Praegune alevik paikneb Õpetaja ja Lipniku soode vahele tungiva Tärivere mäe laugel lõunaosal. Vaatetorni poolt tulles paistavad paremal, parkmetsast ümbritsetud avaral nõlval kena rohevalge rahvamaja, lauluväljak ja külakiik.
Tudulinna teeristil asuvad viidatulp, endine panga- nüüdne postimaja ja väike kohvik-kondiitriäri. Viimase vastas Kirikumäel näete ilusat valget kirikut (1846), mis sai praeguse ilme pärast 1894. a põlengut. Siin on huvitavad kantslimaalingud (1957) ja Kristuse monogrammiga roosaken. Suvel on kirik avatud T, N, L, P 12-15, tel 3393 569, 5068 637. Mäel ja nõlvadel laiub kena park, vastas asuval iidsel kalmistul on kabel, terroriohvrite mälestusmärk ja Peepude suguvõsa rõngasristidega hauad, millest vanim pärineb 17. saj. Näitleja Helend Peep sündis Vaiklas 1910. a. Siia maetud koolmeister ja laulukoori rajaja Robert Th. Hansen viisistas “Ema südame”.
Kalmistu parklast algab ligi 8 km pikkune tähistatud matkarada Rüütli rappa, siin on raja skeem.
Edasi jääb paremale (Metsa 4) puukujudega ümbritsetud Iisaku metskond (tel 3393 411), kes haldab nii Peipsi-äärseid kui läänepoolseid, Rannapungerjast Oonurmeni ulatuvaid metsi.
Ristmikust Peipsi pool (Tartu mnt), vallamaja kõrval asuvas nägusas 1914. a ehitatud ministeeriumikooli hoones tegutseb huvitav maakonnamuuseum. Selle vastas, vanas vallamajas (1912) paikneb näitustesaal. Vana ja uue mnt ühinemiskoha lähedal asuva gümnaasiumi õpilaskodus on kaasaegsed, mugavustega toad ka külalistele (tel 3393 554, 5559 2861).
Itta suunduva Varesmetsa tee ääres asuv Alutaguse metskond (3393 566) valitseb Jõhvi-Tartu mnt ja Narva jõe vahelisi metsa- ja rabamassiive.
Nüüd jõuate Kaseväljale, kus asus 19. saj algul iseseisvunud ja 20. saj algul taludeks jaotatud mõis, mille härrastemaja põles 1919. a. Teest läänes asuvad endisest mõisapargist säilinud pärnasalud ja abihooned.
Alajõe teeristis on kogu Peipsi põhjakalda ainus kaasaegne tankla.
Tudulinna teelt aleviku lõpus paremale keerates jõuate läbi metsade Seli raba matkaraja lääneotsa või Varessaare matkaonni lähedale.
Veel 2 km pärast Roostoja äärde pöörava vana teelõigu ääres (ca 1,5 km) kasvavad kaitsealused Katmani tammed, jõe taga algab Muraka sookaitsealasse kuuluv Matka raba, kus paraku matkaradu pole.

Kotka matkarada
Iisaku kalmistult algav pikk rada (koos tagasitulekuga ca 14 km) laskub selle tagant orgu, ületab heinamaa ja sukeldub võsa vahele, mis peagi muutub lodumetsaga kaetud Õpetaja sooks. Madalat luidet mööda kõndides jõuate ca 4,5 km pärast Alliku – Roostoja metsateele, enne ja pärast seda on lõkkepaigad. Teest lõunas algabki laudtee läbi lageda Rüütli raba. Siinsest parklast alustades ja metsateid pidi tagasi tulles teete umbes 5 km ringi. Lagerabale autoga kõige lähemale pääsemiseks pöörake aga Alliku peatusest (500 m pärast Alajõe teeristi) paremale ja siis vasakule (viidad).
Infotahvliga parklast viib võrratul liivaseljandikul jätkuv metsatee (ca 1 km) madala vaatetorni juurde, kust ümbritsevad rabaväljad hästi paistavad. Veidi enne seda juhatab viit rabaserva liivakünkas asuva saladusliku kraatrisarnase Kullaaugu juurde, mis vaatamata legendile tundub olevat II ms aegne pommiauk. Lõunapoolse Kaasikusoo ja Rüütli raba vahelisel kena männikuga soosaarel asub lõkkeasemega hubase püstkoja, varjualuse laua, infostendide jm vajalikuga RMK puhkekoht. Siit algav ca 1,5 km pikkune laudteega rabaring on nime saanud lääne pool, looduskaitseala lahustükil pesitsevate kotkaste järgi. Algul jõuate Lihavõttesaart meenutavate puupeadega lagedale soosaarele, edasi viib rada üle täiesti lageda ja sileda, liigivaese raba suurematele, männimetsastele saartele, millest tagumisel on väike onn ööbimiseks. Järgmisel väljal on laudteede hargnemiskoht – otse läheb pikk rada Iisakule, paremal jõuate suure lauka äärde ja ümber selle tagasi püstkoja juurde. Koos parklateega saab matkata ligi 4 km. Seljandikuteelt saavad jalgsirändajad rada mööda otse Sällikule. Reiska peatusest viib metsatee Ristikivi raba servale.

Iisaku Vaatetorn asub Iisaku mäe kaitsealal, mis asub suures osas Iisaku alevi territooriumil. Maastikukaitseala territooriumile jääb ka Ida-Virumaa kõrgeim tipp, kus Alutaguse laante ja soode kohal paiknebki vaatetorn (ehitatud 2003. a., kõrgus 28 m). Siit avaneb avar vaade vallale, tuhamägedele, rabadele, Peipsi järvele.

Allikas: Iisaku valla kodulehekülg



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee