14:15 teisipäev, 18.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaAlevid
  Paluküla

Paluküla küla asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 76 elanikku.

Paluküla maastiku omapära on rannamoodustised. Siinsetel klibuvallidel kasvab iseloomulik lookuusik.

Hiiumaa tagasihoidlikke pinnavorme on küllaltki tähelepanuväärne Paluküla kõrgendik, mis kõrgemas kohas ulatub üle 25 m üle merepinna. Öeldakse, et sellelt kõrgendikult näeb Hiiumaa randa ja merd kõige kaunimana. Paluküla kõrgendikule viib Kukka - Palade - Paluküla - Hausma - Kärdla vana maantee.

Antsigo talu põllul, mitte väga kaugel Paluküla kirikust asuvad kolm rändrahnu.

Paluküla kirik on ammugi kaotanud oma tähtsuse kultuseasutusena. 1820. a. püstitati see Ungern-Sternbergi toetusel ja poolteist sajandit kasutati kirikutorni meremärgina. 1990. a. hävis tornikiiver tules.

Paluküla kiriku lähedal osutab viit Helmerseni kivikülvile. Gregor Helmersen oli baltisaksa päritoluga vene geoloog, kes õppis Tartu ülikoolis, töötas hiljem Peterburi Mäeinstituudis professorina, oli ka Peterburi Teaduste Akadeemia liige ja Geoloogia Komitee esimees. Paljude uurimuste seas on töid ka Eesti rändkivide kohta. Tema nimega kivikülve on mujalgi vabariigis. Hiiumaal käis ta 1871. a. ja 1879. a. Esmakordselt kirjeldas ja iseloomustas ta kivikülvi nii: ”Kõige suurepärasem grupp Soome päritoluga rändrahne, mida ma Balti provintsides näinud olen …”.

Need üle 20 0,5 ha suurusel pinnal olevad kivid on mannerjää kandnud siia viimase jäätumise ajal. Kivide koostise järgi peetakse neid kunagise purunenud panga osadeks. Mõned kivid on lõhenenud nii, et sobivad silmnähtavalt kokku.

Lisaks Paluküla uhketele kividele väärib märkimist selle koha looduslik aluspõhi, mis äratas uurijate tähelepanu juba möödunud sajandil oma settekivide lasumuste rikutusega. 1970. aastate lõpus leiti siin kristalseid tard- ja moondekivimeid, mis asuvad 5 m üle merepinna (mujal Eestis umbes 50-80 m sügavusel). Varude suurust hinnati 20 miljonile tonnile ning telliti isegi eelprojekt siia graniitkillustiku tootmise rajamiseks. Õnneks jäid need plaanid soiku.
Aastatel 1972 -1977 tehtud uurimused ja fotod kosmosest andsid kinnitust oletusele, et Paluküla kerked on üks osa meteoriidikraatri ehk astrobleemi ringvallist. Tehti kindlaks kraatri suurus - diameeter 4 km, ja aeg - 400-500 miljonit aastat tagasi. Kraater ristiti Kärdla-nimeliseks ja tema ringvalli kaevandamise asemel tuli mõelda sellele, kuidas seda kaitsta.


100 m enne Helmerseni kivikülvi on asfalttee, mida mööda saab mere kaldale rajatud lennuväljale. Kuigi tegu on Kärdla lennuväljaga, asub see tegelikult Hiiessaares.

Kärdla lennujaama taga asub Hiiessaare Silmakivi (13x10,5x4,5 m; ümbermõõt 33 m), mis oli piirimärgiks Hiiumaa esialgsel jaotamisel 1254. a. Saare-Lääne piiskopi ja Liivi Ordu vahel.

Tavaliselt sõidetakse Hiiessaarest Kärdlasse mööda asfaltteed, kuid huvitavam on sõita mööda vana teed, mis Helmerseni kivikülvist kilomeetri kaugusel keerab mere äärde ja kulgeb rannajoone vahetus käheduses.

Koos vaatega merele avaneb siin rannikut kaunistav Hausma kivikülv. Mitmesuguse suuruse, koostise ja päritoluga rändkive leidub rannavees, rannaniitude, kadastikes ja väikestes puudesaludes ja neist on loodud 10 ha suurune kohalik kaitseala. Kivikülv ulatub lennujaama juurest Kärdla lähedale 2 km pikkuse vööndina.

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee