14:16 teisipäev, 18.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaAlevid
  Käina alevik

Käina alevik asub Hiiu maakonnas Käina vallas ning on Kärdla linna järel suuruselt teine keskus Hiiumaal. 2000. a. elas alevikus 868 inimest.

Tähelepanu väärivad Käina kiriku varemed.
Käina on olnud aastasadu Lõuna-Hiiumaa kõige tähtsam keskus.
Arvatakse, et 13. sajandil ehitati Käina ümbrusse väike puust kirik. Kivikirik ehitati 15.-16. sajandi piirimail. Neil aastail valitses piiskop Johann Orges (Johannes Orgies). 1860. a. lõpetati kiriku juurdeehitus, mille portaali kohal on eespool nimetatud piiskopi vapiga plaat, mida nüüd hoitakse Hiiumaa Koduloomuuseumis. Esialgu oli kirik Püha Nicolause, hiljem Püha Martini nimeline.
Kirik hävis 1941. a.
Kiriku põlemisel sai kannatada ka kirikut ümbritsenud park.

Vaatamisväärsusena endine Käina pastoraat huvi ei paku, sest see kaotas oma näo pärast muutmist Hiiumaa Põllumajandustehnika Tootmiskoondise töökojaks. Küll võiks seda pastoraati meenutada seoses siin tegutsenud pastoritega.
Esimesed pastorid levitasid katoliku usku. Protestantlike pastorite rida algas 1570. a. hertsog Magnuse õuejutlustaja Joachim Schulterusega.
1647 -1683 oli pastoriks Martin Gilläus, kes tõlkis kirikulaule soome ja rootsi keelest eesti keelde. 1656. a. Tallinnas ilmunud lauluraamatus oli temalt 38 kirikulaulu tõlget ja algupärast laulu. 18. sajandi teisel poolel võitles Alber Magnus Galler mõisakoolide asutamise eest.

Käina kihelkonnas asutati kool 19. sajandi alguses Georg Friedrich Ignatiuse nõudmisel.

Käina vallamaja ehitati 1894. a. See on tüüpiline raudkivist hoone.
Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäevaks 1973. a. avati siin tema memoriaalmuuseum.
Rudolf Tobias sündis selles majas 1873. a. Käina köstri perekonnas. Isa Johannes oli väga musikaalne ning hinnatud orelite valmistaja, organist ja klaverite häälestaja. Ka Rudolf ise oli väga andekas. 7-aastaselt mängis ta klaverit ja komponeeris. Seoses perkonna lahkumisega Käinast Tobiase sidemed Hiiumaaga katkesid.
Aastatel 1858/59 elas siin Mats Traat, kes läks siit edasi Moskvasse kirjandust õppima

Aadu-Kalma talu maal asub Katkukalme.
Saart laastasid katkuepideemiad aastatel 1504, 1603, 1657, 1695-1697, 1710-1712, 1788-1789. Põhjasõja ajal suri katku 2/3 Hiiumaa inimestest.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee