19:55 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaAlevid
  Kõrgessaare alevik

Kõrgessaare alevik asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas, Reigist läänes. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 611 elanikku.

Esmakordselt mainitakse Kõrgessaaret 1532. a. (Korkeszar). Siin asus üks Hiiumaa vanemaid eramõisaid juba 1552. a. (Hohenholm). 1630. a. valdas seda krahv De la Gardie. 1691. a. tagastati mõis kroonule ning 1755. a. anti see tagasi krahvinna Stenbockile kui De la Gardie pärijale. 1781. a. omandas mõisa parun von Ungern-Sternberg 55 000 hõberubla eest. Ka hiljem vahetas mõis korduvalt omanikku, kuni tükeldati Eesti Vabariigi ajal talupoegadele.
Kõrgessaare mõisal olid erinevatel aegadel veel karjamõisad Reigis, Kõpus ja Isabellas.

Kaitse alla on võetud ait, valitsejamaja, viinavabrik ja kaks lubjapõletusahju. Endisest mõisast on säilinud viinaköök, mis ehitati 19. sajandi viimasel veerandil. Hoone ees on vana vesiroosidega tiik.

Oletatakse, et esialgne haljastus oli olemas juba 1624. a., kui mõisahoone ehitamist alustati.

1,6 ha suurune park asub Viskoosa asulas ja selle valdajaks on Hiiumaa metsamajand. Loodes piirab parki kõrge kaarjas kivimüür, kirdes Viskoosa-Niinametsa tee, edelas ja lõunas piirdeaed ja kagus kunagise peahoone varemed. Esialgu rajati park korrapärasena, hiljem muutus vabakujuliseks. Puudest esineb pargis vahtraid, pärni,saari ja hobukastaneid. Dendroloogiliselt pakuvad huvi kaks jugapuud. Üht tamme nimetatakse millegipärast Peeter I tammeks.

Tööstusasulaks muutus Kõrgessaare I maailmasõja eel.
1912. a. ostis aktsiaselts “La Viscosa” Kõrgessaare mõisalt 430 tiinu maad ja hakkas siia ehitama kunstsiidivabrikut. Aktsiaseltsi asukoht oli Peterburg, osanikeks peamiselt juutidest-vabrikandid Belgiast, Inglismaalt ja Prantsusmaalt, kohapealseks direktoriks oli üks osanikke - Cogan-Bernstein.

Vabrikuhooned ehitati hiigelsuurtest raudkividest. Mage vesi ammutati puurkaevudest ja pumbati mahukasse basseini. Kõrgessaare oli vabriku asukohaks valitud sadama pärast. Kavas oli süvendada sadamat, rajada alev. Ettevõttes pidi tööle hakkama 1200 inimest kahes vahetuses. 1914. a. alustati toodangu andmist.
Puhkenud sõja tõttu aga jäi kõik pooleli. 1914. a. ja 1915. a. tegutses vabrik osalise koormusega, siis evakueeriti sisseseade Moskva lähedale, vabriku ruumidesse aga paigutati Vene sõjavägi.
Kui 1917. a. tuli saarele Saksa sõjavägi, lasti õhku vabriku hoonete tähtsamad osad, samuti sinna paigutatud laskemoonalaod.
Eesti Vabariigi ajal neile hoonetele õiget rakendust ei leitud. Pärast II maailmasõda on siin konservitsehh ja külmhoone, aga ka lihatööstus.

Kõrgessaarest loodes on Hiiumaa ranniku lähedal meres ohtlik madal - Suurrahu ehk Neckmansgrund -, millest möödub lähedalt tähtis laevatee. Siin on merepõhjas ligi 9 km ulatuses ohtlikke kaljurahne, mille kohal ainult 1-2 m vett. Tormi ajal paistavad Suurrahu lainetemurrud kaugele. Suurrahul on hukkunud palju laevu.

1990. a. paigutati Kõrgessaare tiigi kaldale skulptuur (autor Riho Kuld) II maailmasõja esimestel tundidel uputatud tulelaeva mälestuseks. See hoiatas meremehi Hiiu madala eest. Hukkus kogu hiidlastest meeskond. Nõukogude ajal oli levinud versioon, et laeva laskis põhja Saksa allveelaev. Nüüd on see seatud kahtluse alla, sest tulelaev oli vajalik just sakslastele.

Pargi kõrvalt kulgeb tee Ninametsa neemele. Siin on kaunis rannamaastik tormides käharaks muutunud mändidega. Alusmets ja alustaimestik on liigirohked.

Ninametsa neeme üks huviobjekte on Ungru kivi (2,9 x 2,6 x 2,8 m; ümbermõõt 9 m). See kivi on andnud ainet paljudeks rahvajuttudeks.
Kivil on kolm puuritud auku. Neisse aukudesse olevat Ungru krahv lasknud kinnitada väga suure laterna, mille tuli oli meelitanud laevu õigelt kursilt kõrvale, et hukutada neid Näckmansgrundi karidel. Teise versiooni järgi paistis tuli läbi metsasihi merele ja juhatas teed hukkuvatele laevadele appi sõitnud päästepaatidele.

Kõrgessaare sadamal on olnud Hiiumaa majanduses tähtis osa. Eriti suure kaalu omandas see kunstsiidivabriku väljaehitamise plaanides.
Sadam on seotud ka Ungru krahviga, kellele kuulusid siinsed mõisad.

Praegu suve lõpul käib kogu Hiiumaa siit lesta toomas.

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee