09:46 kolmapäev, 03.09.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaAlevid
  Kõpu küla

Kõpu küla asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 50 elanikku.

Luidjalt pääseb Kõppu mööda Rattagu teed. See on Hiiumaa kõige käänulisem maanteelõik, mida säilitatakse kunagiste teeolude näidisena.
Enne Kõpu külla jõudmist maantee ääres Anumäe talu lähedal asub madal rändrahn (4,5 x 4,2 m, ümbermõõt 14 m), mida kutsutakse Unikiviks.
Selline tagasihoidlike mõõtmetega kivi ei ole Hiiumaal haruldane, kuid temaga kaasneb rahvasuus põlvest-põlve liikuv jutt kivi kummalisest toimest. Nimelt rändaja, kes istub selle kivi peale puhkama, uinub peatselt. Ärgates hakkavat tal pea pööritama ja kui ta siit edasi läheb, eksib ta ära ning jõuab peatselt kivi juurde tagasi.

Kunagise Kõpu mõisa juures ja Kõpu perede läheduses leidub arvukalt kalmeid, mis pärinevad pronksi- või varasest rauaajast. Kõrgemal seljandikul asub neli kivikirstkalmet I aastatuhandest e. m. a. Neist üks asub Sepa pere õueväravas ja tõuseb esile maapealse osa suurusega.
Samas lähedal kaevu kõrval on maapinnaga tasane kivi, mille alla olevat rahva teada maetud üks väejuht.
Rõhu pere lähedal asuv kalme kaevati lahti 1928. a., sealt leiti inimese ja loomade luid.
Kõpu mõisa ühest kalmest tulid välja paaskirstu jäänused, luust nooleots, rauatükikesi ja savinõude kilde.
Ka Kõpu küla Saare talu lähedal, Metsaküla Kalma talu keldri juures, Kiduspea küla Saare talu lähedal ja mitmel pool mujal leidub kalmeid samast ajastust. Neid nimetatakse Kalma varedeks.
Kõpu ümbruses leidub ka jämedast kruusast kalmeid, milliseid Mandri-Eestis ei esine. Küll on selliseid leitud Gotlandilt, Ölandilt ja Kesk-Rootsist.
1981. a. suvel leiti Kõpu kalmistu lähedal muinasasula koht (IV saj. e. m. a.)

Tähelepanuväärsed on kaks suurt rahnu.
Suurikpõllu kivi asub Tornimäe metskonna lähedal heinamaal.
Põrgukivi (9 x 4x 3,5 m; ümbermõõt 26 m) asub Tornimäe metskonna keskusest umbes 1 km kaugusel Oja küla lähedal.

Vaatamisväärne on Kõpu tuletorn.
See Kõpu poolsaare kõrgeima mäe otsa ehitatud tuletorn on Läänemere esimene majakas. Torni valmimise ajaks peetakse 1531. aastat. Neljatahuline torn ehitati rändrahnudest ja paekividest, torni kõrgus oli 11,5 m, külje laius 4 sülda. Tipus oli paeplaatidest sile põrand, kuhu võis süüdata lõkketule. Torn on mitu korda ümber ehitatud, ka kõrgemaks tehtud.
Praeguse kuju sai see 1845. a. Siis ehitati torn kõrgemaks, vanade piilarite asemele tehti kõrgemad ja tugevamad ning torni sisemusse raiuti 69 astmega keerdtrepp.
19. sajandi alguses osteti 3 miljoni kuldrubla eest Pariisi maailmanäituselt praegune laternaruum.
II maailmasõja ajal sai majakas kannatada, kuid kohe pärast sõda see taastati, esialgu plinkivana, hiljem pöörlevana.
Nüüd on majaka absoluutne kõrgus merepinnast 102,6 m ning hea nähtavuse korral paistab valgus 55 km kaugusele.

1938. a. seoses majaka 450. juubeliga tehti sellele kapitaalremont, mille käigus kaeti kogu hiigelehitis kõige kvaliteetsemate niiskuskindlate õlivärvidega. See kallis värvkate osutus karuteeneks, sest õhukindel värvikiht muutis torni omalaadseks käsnaks, kuhu niiskus pidevalt sisse imbus, kuid väljapääsu leidis ainult siis kui krohv alla varises. Suur osa torni sideainest kaotas oma toime ja ehitis oli kohati nagu kinnitamata ülestikku laotud kivilasu. Tekkinud olukorra parandamiseks leidsid projekteerijad ebatavalise lahenduse - valada kogu tornile ümber väga tugev raudbetoonist “särk”, mis hoiaks ära hoone kokkuvarisemise. Hiiglaslik töö tehti ära 1989 -1990. a.

Arhitektuuriliselt pakub huvi Kõpu Maakultuurimaja, mis asub Kõpu tuletorni vahetus naabruses ning on suurtest raudkividest hoone. 19. sajandi viimasel veerandil ehitati see vene õigeusu abikirikuks. Hiljem on siin töötanud kool ja rahvamaja.

Hiiumaal on kokku neli silmaallikat.
Üks tuntumaid neist - Ohvriallikas ehk Külmaallikas - asub Kõpu külast põhjas Süllasoo tee ääres seljandiku jalamil. See kannab ka Ohvriallika nime, sest allikast vett võttes tuli sinna ka ohverdada. Ohvriks olnud raha, mis tuli panna allika juurde kasetohust karpi ja mida keegi ära võtta ei tohtinud.

Siit põhja pool asub veel üks silmaallikas, mis samuti oli silmi ravinud ja millele samuti toodi ohvreid. See kannab nime Keevallikas ja asub Mägipe külas. Ohvriks toodud siia riideräbalaid jm. Olgu lisatud, et riideräbalate ohvriks toomine on Hiiumaal laialdaselt levinud.

Mitte kaugel Keevallikast Mägipe küla rannas Rannaviita talust kagus asub rändrahn (9 x 4,5 x 3,5 m; ümbermõõt 27 m).
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee