|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Haabneeme alevik
Haabneeme alevik asub Harju maakonnas Viimsi vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli alevikus 1772 elanikku. Haabneemes asus Kirovi kalurikolhoosi keskus.
Haabneeme alevik asub Tallinnast 11-14 km kirdes, Viimsi poolsaare läänerannikul. Territoriaalselt jaotub nelja tsooni: endine S. M. Kirovi nim näidiskalurikolhoosi keskasula, Haabneeme aedlinn, Miiduranna aedlinn, sadam.
Haabneemet on esmakordselt mainitud 1271. a. (Apones), Miiduranda 1588. a. (Mitorannes). Keskajal asustasid Haabneemet rootslased. 1682. aastast oli Haabneemes ka väike mõis.
Haabneeme aedlinn, mis hõlmab aleviku põhjaosa mõlemal pool Rohuneeme maanteed, tekkis 1960.-ndail aastail. Alevikust lõuna poole jääv Miiduranna on Meriväljaga kokku kasvanud eramupiirkond; loodes liitub temaga endise kalurikolhoosi peasadam koos laevaremondibaasiga (arh. R. Hansberg, 1974-76).
Keskasula väljaehitamist alustati 1960. a. 1968. a. loodi kalurikolhoosi oma projekteerimisbüroo ja koostati asula generaalplaan (arhitektid R. Veber ja T. Mellik). 1973. a. valmis kolhoosi juhatuse uus, monumentaalselt raskepärane hoone, mis määras kogu keskansambli arhitektuurilise ilme. 1976. a. lisandus sellele kaubanduskeskus ja 1979. a. haigla-polikliinik. Lisaks elamuile valmis 1974. a. vanadekodu, 1978. a. staadion, 1983. a. uus, postmodernistlik lasteaed, 1981-85 koolimaja. 1978. a. sai Haabneeme üleliidulisel maa-asulate ülevaatusel esimesena Eesti asulaist NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse audiplomi ja 1981. a. NSVL Arhitektide Liidu diplomi.
Juta Lutsar
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1987.
|
|
|
|
|
