18:15 teisipäev, 15.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaAlevid
  Vaida alevik

Vaida alevik asub Harju maakonnas Rae vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 1017 inimest.

Vaida küla vanim teadaolev nimi Wartae, Waitae, Warte, Waetho on esmakordselt mainitud Taani Hindamisraamatus aastal 1241. 1423 on kirjutatud Veyte, 1433 Wayte, 1435 Waite, ja hetkel Vaida. Arvatakse et Vaida nimi on muistsest isikunimest.
1219. a. purjetas Taani kuningas Valdemar II suure laevastikuga Eestimaa randa. Alustati Tallinna linna ehitamist ja vallutati lähim ümbrus. Asehaldurina siia jäänud Lundi peapiiskop Andreas Sunesen asus elanikkkonda ristiusku pöörama. Ristimisi korraldasid Taani preestrid, kes läbisid kihelkonnad küla külalt, märkides üles küla nime, selle suuruse adramaades ja küla valdaja. Nendest üleskirjutustest koostati nn. Taani Hindamisraamat /Liber Census Daniae/, mille redigeeris Tallinna piiskop Thorkill 1241. a. Taani Hindamisraamatut säilitatakse praegu Kopenhaagenis Taani Riiklikus Arhiivis. Nii ongi aastal 1241 Taani Hindamisraamatu Suures Eestimaa nimistus Vaskjala kihelkonnas märgitud 15 adramaaline kuninga valduses olev küla Wartae-Vaida.
Tegelikult on asustus Vaidas vanem. Üheks asustuse tekke põhjuseks võib olla Pirita jõgi, mis asub siin üsna ligidal. Muinasajal oli see suur laevatatav jõgi, mida kasutati liiklusteena. Selle kõrvale tekkis jõe lookeid ja külasid jälgiv maismaatee, mis viis Soome lahe kaldalt Kesk-Eestisse, Tartu ja Viljandi poole. Tartu maanteed mööda liikusid juba muinasajal kaubad, käisid läbi sõjad ja muud ohud.
1219. a. vallutasid taanlased Rävala linnuse ja visa võitluse järel laiendasid oma võimu veel samal aastal tervele kihelkonnale. Pärast maa vallutamist algas uus ajastu ka asustuse arengus. Maa jaotati kümnislääniks võõrsilt tulnud vasallidele. Need läänimehed elasid alguses veel linnustes ning said küladest ainult makse. Aegamööda hakkasid tekkima mõisad. Algul küll veskite kujul, kuhu koondati kümnisvili ja kus seda ümber töötati. Küllap oli nii see ka Vaidas. Rahvaarv kasvas rahulike aegade tõttu kiiresti, kuigi rahva õiguslik ja majanduslik olukord muutus järk-järgult halvemaks. Uus kolmevälja süsteem nõudis rohkem harimise all olevat maad. Tekkis uus asustuse tüüpki, levisid väikekülad.
Üksiktalusid ja väikesi põllumajanduslikke asundeid sündis Taani ajal ja sellele järgneval ordu ajal siia-sinna metsade ja soode vahele. Paljudes hajataludes elas vabatalupoegi ja mõned neist olid pärisomandiks väikeaadlikele. Nõnda kujunesid Vaida tänapäeva asustuse kontuurid välja juba keskaja lõpuks. Jäi ainult selle täiendamine ja maa maksimaalne kasutusele võtmine.
See aga ei toimunud enam nii kiirelt. Järgnevad ajajärgud olid rahutud ja kummutasid kõik senised saavutused. 16. sajandi keskpaiku puhkes sõda Liivi ordu ja Venemaa vahel. On kirjutatud: 14. jaanuaril 1578 läinud sõjaülem Klausen Akesen oma meestega teele vaeseid inimesi Uuemõisast (Kose) välja päästma. Ja kui ta kolm penikoormat (25 km) Tallinnast Waitesse jõudis, sai ta külas venelase vangi võtta, kes talle teatas, et Paide ja Uuemõis ühes suurtükkidega kõik on venelaste käes ja andis õiget nõu, et härra Klausen Akesen kohe jälle tagasi pööraku või muidu satub ta hädasse. Kui Klaus ja sõjamehed seda kuulsid läksid nad ruttu läbi öö jälle tagasi.
Rahvajutt räägib, et Vaida küla rahval olevat soosaarel koobastes olnud pelgupaik, kuhu sõja eest varju mindi. Vaenlane leidnud tee üles ja tulnud ka soosaarele. Koopa augu ette tehtud tuli ja põletatud rahvas ära. Rahva juhi või vanema nimi olnud Soovard. Siiani kutsutakse seda kohta Soovardi mäeks.
Taani valitsemise asemele astus Põhja-Eestis Rootsi. Sõjad kestsid vahelduva eduga terve inimpõlve. Maa lõpmatu laastamine, rahva vägivaldne äraviimine, näljad, katkud - kõik see puudutas valusasti ka Vaidat. Ja mis sellest veel järele jäi, seda hävitas 1691. a. puhkenud enneolematu nälg Poola heitluste ajal Liivimaa pärast. 1620. a. Rootsi revisjonis oli tühjade adramaade arv suur. Vähem said kannatada teedest eemal ja metsade keskel olevad külad.
Rahulikumate aegade tulles püüdis loomulikult kõige enne jalule tõusta mõisamajapidamine. Nii ongi andmeid, et Vaita rajati mõis 1624. ja 1643. aastate vahel. 16. augustil 1643. a. ostis Tallinna Raad Riia Suurgildi vanemalt Joachim Goldbergilt Vaida mõisa (29 adramaad) 8000 riigitaalti eest Magnus Nierothile.
Talurahva maksud ja teokoormised tõusid Rootsi ajal märgatavalt, edasi kestis talumaade mõisastamise protsess. 1695. a. suvel puhkesid talurahva rahutused ka Vaidas. Nende maha surumiseks rakendati paljudel juhtudel sõjalist jõudu. Sel eesmärgil saadeti sõdurid Vaida, Nabala jt. küladesse. 1695.-97. aastatel maad laastanud ikaldus, suur näljaaeg ja sajandi vahetusel puhkenud Põhjasõda katkestas arengu. Need on ajad, mil rahvajuttude järgi kihelkondade kaupa ei kuuldud enam koera haukumist ega kukelaule.
Vanarahva jutu järgi surnud suure katku ajal kogu Vaida rahvas katku, peale ühe mehe. See siis leidnud endale Aruküla või veel kaugemalt kandist naise ja nendest ollagi pärastised Vaida asukad põlvnenud. Teine legend räägib, et kaks inimest olla jäänud katku järel Vaida külasse. Üks mees Sibi talusse, uuema nimega Uuetoa, ja üks mees Tõniksele. Rahvasuu räägib veel sellest, et Jüri kiriku pastor käskinud katku surnud inimeste luud vedada Lutekambri küüni. Terves kihelkonnas jäi ellu vaid 221 inimest. Rahvale oli tarvis jälle palju aastaid, et jõuda endisegi elujärjeni. 1726. a. korraldati adramaarevisjon. Vaida mõisas on kirjas sellised talupoegade nimed, nagu Käba Thomas, Palli Mart, Kolca Jürri, Rein Michel Mart, Niliski Jahn, Orwa Jahn, Ustallo Matz, Ustallo Andres, Korrosko Mart, Kivita Johann, Hinno Tõnno. Ehk nii mõnigi neist on praegugi tuttava kõlaga.

Pärast Põhjasõda muutusid olud hoopis teiseks. Rahvas langes pärisorjusesse, õigused kadusid sootumaks. Uut hoogu saab talumaadest karjamõisate loomine, millega saadi laiendada mõisa põlde. Sellest ajast on pärit: Sellemaggi-Selimäe = Vaida mõisa karjamõis; Kolo-Kolu= Kautjala karjamõis; Ikkaspallo-Ikaspalu = Kose-Uuemõisa karjamõis; Lehnenhof-Mullimäggi = Anija karjamõis.
10. märtsil 1848. a. avati Tallinna-Paide postitee Vaida postijaam, kus sai hobuseid vahetada, et parandada Tallinna ja Paide vahelisi viletsate posti- ja reisiolusid. Eriti kõva tõllaga kihutaja olnud Kose-Uuemõisa mõisnik.
Vaida küla oli mõisa valduses kuni talude päriseks ostmiseni. Vaida mõisa omanik parun von Pahlen alustas sookuivendusega. Üks kolmest esimesest Eestis rajatud drenaaź-süsteemist asub Vaidas, endisest Vaida kõrtsist 150 m kagus Sillaotsa talu maadel. Inglismaalt tellitud rennikujulised torud jõudsid Vaita alles 1852. a. Järgmisel suvel rajati üle 10 vakamaa drenaaźi (umbes 1,8 ha). Missioni lehhe Lissa Nr. 13, 1860, 27 Paastokuu päwal. - Teaandmised Jürri kihhelkonda Waida mõisa wöetakse tömehhi soomaad harrima, ja lubbatakse hea üllespidamine muretseda, pri sömine ja tubli töteggiale 30, 40, 45 rubla j. suil palka anda, Ma herrimine hakkab Jürripäwast, ja kes töle tahtwad minna rutuga aegsaste kaupa teggema.
Säilinud vanad kuivendusdreenid on praeguseni töökorras, avastati 1958. a. Leiul on põllumajandusajalooline väärtus kogu Euroopa ulatuses.

Mõisatöö oli raske ja loomulikult tõi selline ränk olukord kaasa talupoegade rahulolematuse. 1858. a. nn. Mahtra sõja talurahvarahutuste kogu juurdlus anti kuberneri käsul komisjonile, mille esimeheks oli Vaida mõisnik kreisisaadik parun von A. Pahlen. Vaidas keeldusid talupojad mõisale abitegusid tegema.

1867. a. rajati Vaidas kool, algab hariduse andmise ajalugu. Põhjaliku kooli ajaloo on koostanud August Nahkur. Algas talude päriseks ostmine ja talude väljaviimine külast.
1896. a. leiti Paali talu maalt maantee äärest otse hoonete juurest raha-aare: 447 münti ja 1 spiraalkäevõru.

1905. a. algasid Vaidas jällegi talurahvarahutused. Vaida mõisnik Ungern-Sternberg rikkus pidevalt mõisatöölistega sõlmitud lepingu tingimusi ja ähvardas rahulolematuid Siberisse saata. 2. mail puhkes streik, mis levis edasi Perilasse ja Pikaveresse. Mõisa maja põletati. Mõisa maa läks Maa Pangale. 1910. a. ostis Vaida mõisa maad 123 ha Jaan Tõnis Saar.

Möödunud sajandi 20. ja 30. aastatel elas küla oma elu. Enamik talusid oli välja ostetud. Külast oli välja viidud Kööba, Tõnuhansu, Kivita jt. talud. Võeti aktiivselt osa seltside tegevusest. Vaida kogukonna seltskondlikud organisatsioonid olid: Isamaaliidu Vaida osakond, Kaitseliidu üksik rühm, Vaida Majandusühisus, Vaida Kindlustusselts, Vaida Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, Vaida Noorte Ühing. 1918. a. alustas tegutsemist Vaida-Kautjala selts Ilmarine. Tegutses orkester, Jaan Saar andis 1000 krooni pillide ostmiseks. Tehti näitemängu. 1923. a. registreeriti raamatukogu.
1926. a. ehitati Vaida Piimaühingu meierei ja 1930. a. sai valmis Vaida Majandusühisuse kauplus. 1936. a. äride revideerimise aktis on Vaida külas 3 kauplust, 2 jahuveskit, saeveski, villakraasimise ja ketramise tööstus, ühispiimatalitus, bensiinihoiukoht.

25. veebruaril 1939 kirjaga on Harju Maavalitsuse Administratiivosakond teatanud Rae Vallavalitsusele muutmisele tulevate külade nimed: Vaida Uusküla nimetada Uuskülaks ja Vaida Vanaküla Vaida külaks. Volikogu otsustab, et kuna külad kuuluvad maakorralduse piirkonda, mille tõttu muutuvad külade senised asukohad, võiksid mõlemad külad kanda ühist nime, kuna need moodustavad ühise terviku. 1. juuni 1940. a. seisuga kuuluvad Vaida-Aruvalla kogukonda Vaida I, Vaida II, Vaida III, Vaida IV, Aruvalla I ja Aruvalla II küla. Maakorraldus jäi kahjuks Vaidas läbi viimata. Vanad kaardid korjati ära ja uusi ei jõutud kätte anda.
Rahulik elu kestis kuni 1941. aastani. 14. juulil lasti hävituspataljoni poolt maha mitu inimest. See oli väga keeruline aeg. Väga paljud pidid maha jätma oma kodud. Valikuvõimalust ei olnud, kas saksa või vene armee või hoopiski mets. 1944. a. õnnestus päris mitmel inimesel välismaale minna. Kes kodumaale jäid, pidid edasi elama.

Ja elu läkski edasi. 1944. a. tehti taludest abimajandid, sovhoosid ja ühistud: Vaida Põllumajandusühistu Tõnikse tallu, Rae Sigadekasvatus sovhoos Saare talu maadele, Atsimäe Abimajand Atsimäe, Sirge ja Lingumäe taludest, Toidukaubastu Abimajand Palli, Paali ja Peerna taludest. Siberi tee tuli ette võtta mitmel perel, oli arreteerimisi ja mahalaskmisi. 1945. a. loodi Vaida külanõukogu, mis muidugi hiljem likvideeriti. 1947. a. asutati Atsimäele vene õppekeelega algkool.
1949. a. aprill oli kolhooside tegemise aeg. Loodi kolhoosid Vaida, Kalevipoeg ja Rahvaste Sõprus. Kes kolhoosi ei tahtnud astuda, sel tuli lihtsalt ära minna. Linn tõmbas ja palju noori läks sinna. Kolhoosid ühinesid ja likvideeriti. Asemele tuli sovhoos. Algul Sommerlingi sovhoosi Vaida osakond. 1967. a. moodustati Vaida sovhoos. Kogu küla elu juhtiski sovhoos.
1. mail 1977 jaotati Vaida küla kolmeks: Vaida alevik, Vaidasoo ja Suuresta küla.

Algab talude taastamise aeg. 25. mail 1989 registreeriti esimene uustalunik Vaidas. Algab põllumajandusreform. 1. mail 1991 on Vaida sovhoosi maadel taastatud 30 talu. 1993. a. reformitakse Vaida sovhoos. Sisuliselt likvideeritakse. Asemele tulevad aktsiaseltsid ja ühistud.
Täna on suurimaks tööandjaks Vaidas puidufirma Balcas Eesti AS. Tänases Vaidas on kakskeelne põhikool, kaks kauplust, raamatukogu, perearst. Küla areneb ja kasvab.

Väga kuulsaid inimesi meil esile tõsta ei ole. Kuid siiski... Aruvalla mõisa tisleri ja aedniku Jüri Asuri tütar Sophie-Elisabeth (1872-1951) on Eduard Wiiralti ema; Vaida mõisas on sündinud tuntud kodu-uurija Oskar Raudmets (endise nimega Labbi); Mihkel Piperal on Vabadussõja soomusrongide diviisi majandusülem; Richard Erlich oli tuntud nimi omal ajal, kirjutanud mitu raamatut; Vambola Veinla - põllumajandusprofessor; baleriin Maire Loorits. Hetkel kõige tuntum on pangandustegelane Indrek Neivelt.
Meil on sportlasi. Eesti meistrid - pikamaajooksudes Vello Misler ja orienteerumises Tõnu Tänav.
Aga meil on ka omad rahvaluule kogujad. Eisenile kaastööd teinud Hannibal Kolga talust; Alfred Roosmann, kes rääkis müürimammast ja Madikse vaimust ning pani kirja muistseid lugusid ja jutte Vaida vanast ajast.
Reet Raudkepp
Vaida raamatukogu juhataja
Rae Sõnumid jaanuar 2004

Vaida mõis oli parun Alexander Johann Karl Magnus von der Pahleni (1819-95) valduses aastatel 1841-86 ja tema tütre Isabella Olga Ungern-Sternbergi (1846-1915) valduses aastail 1886-94. A. von der Pahleni valduses olid 19. sajandil Eestimaa kubermangus peale Vaida mõisa veel Palmse (Palms), Arbavere (Arbafer), Kose (Rohküll) ja Aruvalla (Arrowall) mõisad.
Alexander von der Pahlen oli Eestimaa Rüütelkonna peamees 1862-86 ja üks Balti raudtee ehitamise initsiaatoreid.
1853. a. suvel ehitas Alexander von der Pahlen oma Vaida mõisas rohkem kui 10 vakamaad drenaaźi, olles üks üks drenaaźisüsteemide juurutamise eestvedajaid Eestis.
Anto Juske
150 aastat (1853-2003) torudrenaaźi Eestis. Tallinn 2003

1896. a. leiti Paali talu maalt Tartu maantee veerest rauast nõus maha maetud raha-aare. II maailmasõja ajal läks aare kaduma ja ta koosseisu üle võib otsustada vaid säilinud käsikirja järgi. Ühtekokku oli leius 446 münti ja hõbekäevõru (säilitatakse Ajaloomuusumis). Varandus arvatakse olevat maha maetud 1150-ndatel aastatel.
Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee