02:50 teisipäev, 20.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaAlevid
  Raasiku alevik

Raasiku alevik asub Harju maakonnas Raasiku vallas.

Raasiku alevik tekkis raudteejaama juurde 19. sajandi lõpul. Raudteejaama lähedal Mägiste külas on Salumäe hiiekoht, raudteejaama juures kasvab neli remmelgat, nende hulgas Eesti jämedaim remmelgas (ümbermõõt 6,8 m).

Raasiku ümbruses on reljeefis tähelepandavad loode-kagusuunalised väikevoored. Paksema moreenkatte tõttu on ka pinnas siin viljakam ning asulastik tihedam.

Taani hindamisraamatus märgitud Saintakae küla tähistab tegelikult Raasiku-Kombi mõisakompleksi maa-ala, kuhu 1900. a. märgitakse tühjade aladena endiste Mägise, Keskvere ja Vaaso külade asukohad. Asulapaik on Taani kuninga poolt 1249. aastal läänistatud Tallinna piiskop Thorkillile, 1254 kuulus kogu mõisa-ala piiskopile, vahetati aga hiljem ümber Kiviloo lossi vastu. Saintakae koosnes niisiis kolmest külast, mis sajandite jooksul on vahetanud väga paljudel kordadel omanikku, külade vahel üksikult vahetegemine on väga raske.

1485. aastal räägib piiskop "meie kirikukülast, nimetatud Mägiseks, mis asub Saientaga kiriku juures", hiljem on Saientaga tarvitusel ainult küla kohta. Küla suur adramaade arv - 43 - näitab, et kõik kolm küla pidid olema küllaltki suured, keskmiselt 14-15 adramaad.

Harju-Jaani kirikut (vanades ürikutes Saientacken) mainitakse esmakordselt 1322. aastal. Harju-Jaani pastoraat on tüüpiline ühekorruseline paekivist kirikumõisahoone, mis on ehitatud 19. sajandi alguses.

Harju-Jaani kihelkonnas oli 18. sajandi alguses kaks kõrtsi - Palgi kõrts ja Mägise kõrts (mingil ajajärgul töötas ka veel Raudoja kõrts). Mägise kõrts olnud kirikule üsna lähedal. Seal toimunud pühapäeviti palju korratusi ning et nii mõnigi kord mindud kõrtsist julgust võtnuna purjus peaga ka kirikusse, kus kiputud tülitsema ning kaklema. Mõnigi kord tulnud õpetajal  tülitsejaid lahutada. Seepärast viidud 1708. a. kõrts asehaldur N. V. Porteni korraldusel kirikust eemale Mägise külla.

1696. a. käidud kiriku kassat röövimas. Vargad olnud Raudsepa Jüri Paenurme külast - ta olnud vägev mees, võtnud kuuma raua paljasse kätte - ja Tedre Mart Laekülast. Mart võetud kohe kinni ja poodud Mägise küla põllul võlla, Raudsepa Jüri poodud alles järgmisel aastal. Viimane rippunud kõigest pool aastat, sest talumehed võtnud tal raudketi pärast, millega ta olnud poodud, öösel salaja võllast maha ja viinud keti ära. Kirikumees Andres matnud ta võllapuu alla maha. Teine varas rippunud kuni 1707. aastani, siis raiutud võllas salaja maha. Seega rippus kirikuvarga laip, õigemini skelett rahva hoiatuseks ja hirmuks üle 10 aasta.

1933. a. leiti Posti-Jaama talu maalt kraavi kaevamisel umbes 80 cm sügavuselt soiselt alalt pronksiaegne sirp. Vanemast pronksiajast pärineva Kivisaare sirbi (Viljandi maakond) kõrval on see teine Eestist leitud pronkssirp. Selliseid sirpe kasutati I aastatuhande esimesel veerandil e.m.a. kogu Kesk- ja Põhja-Euroopas. Ida-Euroopast on Raasiku leid ainus. Meile on ta imporditud tõenäoliselt Skandinaaviast. Raasiku sirp on ainult 15 cm pikk, kanna laius 2,15 cm ja ta kaalub 50,3 g.

Salumäe küla Põhjaka talu maalt on 1930-ndail aastail kündmisel korduvalt välja tulnud raudkive, põlenud luid, sütt, rauast ja pronksist esemeid. Leidude hulgas - Ajaloo Instituudi kogudes on neid üle 250 - on nii pronksist ehteid (kaela- ja käevõrusid, rinnanõelu) kui ka rohkesti relvi ja nende fragmente (mõõkade osi, odaotsi, mille seas on ka damastseeritud tarasest eksemplare, nooleotsi jne.). Ilmselt on künkal olnud 11.-13. sajandi põletusmatustega kivikalme.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee