12:38 laupäev, 16.02.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaAlevid
  Kose alevik

Kose alevik asub Harju maakonnas Pirita jõe keskjooksul, 40 km Tallinnast kagus. Hõlmab ka Kose-Risti, kus Tallinn-Tartu maanteega ristub Rapla-Kuimetsa-Kehra maantee. Kose alevik on Harju maakonna kaguosa suurimaks keskuseks. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 2260 inimest.

Ürikuis on Koset esmakordselt mainitud 1241. a. külana (Cosius), hiljemalt 1220. a. asus Kosel aga Ida-Harjumaa vanimaid kirikuid. Aastast 1346 on teateid vesiveski kohta.

Kose kihelkond hõlmas nüüdse Kose ja Kõue valla ning osa Anija vallast. 13. sajandi algul oli see muinaskihelkond, mille nime ei teata. Kirikukihelkond (Keskil) asutati umbes aastal 1240.

Arhitektuurimälestisena väärib tähelepanu Kose Püha Nikolause kirik. Varasema kiriku (umbes 1220) asemele ehitati uus kirik arvatavasti 14. sajandi keskpaiku. Algne ühelööviline kolme võlvikuga (võlvid hävinud 1560. a.) hoone moodustab praegu pikihoone, läänefassaadil toetus konsoolidele ümar viilutorn. 15. sajandi II veerandil lisati pikihoonele nelinurkne võlvitud kooriruum ja astmeline lääneportaal. 15. sajandi lõpus ehitati kogukas neljatahuline läänetorn (vana torn on selles osaliselt säilinud) ja toodi selle esiküljele vana raidportaal. Tornil on laskeavad, istekohad ja kaminalõõrid. 1856. -1857.a. lammutati koori põhjaküljel olnud käärkamber ja asendati suurema leerisaaliga (nn. uus kirik). 1873. a. kõrgendati torni kahe korruse võrra ja kaeti neogooti telkkiivriga.
Sisustusse kuuluvad hilisrenesansskantsel (1639, T. Heintze), hilisbarokkaltar (1774), laelühter (17. saj.), hauaplaat (15. saj.) ja altaripilt "Kristus ristil" (1885, K. S. Walther).

Kirikuaias on kaks kabelit ja neli 17. sajandist pärinevat rõngasristi. Ühel neist on järgmise sisuga tekst: "See kivi kuulub Albrecht Berensonile, kes oli Alheimdorfis kõrtsmikuks. Tema järglaste jaoks, kes 1675 24. septembripäeval külapõllul kirvega maha löödi, 22. oktoobril õndsalt suri. Tema hingele on jumal armuline".
Järva- ja Suure-Jaani rõngasristidega sarnanevad kiviristid on müüritud ka kahele poole Kose kiriku portaali, arvatavasti torni ehiatmise ajal 15. sajandi lõpul või 16. sajandi algul.
Siin võib ka leida kuulsa Vene meresõitja Otto Kotzebue ja kirjanik P. A. F. von Mannteuffeli hauasambad.

Üle Pirita jõe viib jalakäijate sild. Seda mööda pääseb Aasumäele - laulupäevade, jaanitulede ja suviste puhkeõhtute paika.

Kose aardeleid

Kose aardeleid on Eesti suurim teadaolev noorema rauaaja hõbeaare, mis avastati 1982 . aastal Kose alevikus. Aare oli olnud savi nõusse asetatud nahk-kukrus. See sisaldab 1716 8.-12. sajandi saksa, inglise, taani, araabia jm münti. Aarde koostis lubab oletada Eesti ja Inglise otsesidemeid 12. sajandi alguses.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee