17:02 esmaspäev, 15.10.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaAlevid
  Jüri alevik

Jüri alevik asub Harju maakonna keskosas, Tartu-Tallinna maanteelt ja Tallinna ringmaanteelt Arukülla suunduva tee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 2520 inimest.
Nüüdisasula on tekkinud kahest osast: läänes olevast endisest Sommerlingi-nimelise kolhoosi keskusest (kunagine Lehmja mõis) ja idas asuvast koondise "Eesti Külaehitus" Ehitus- ja Montaazhivalitsuse tootmisbaasist ja elamupiirkonnast (endine Jüri kirikumõis ja küla). Nende vahelpaikneb Lehmja tammik.

Nüüdse Jüri aleviku kohal oli 1241. a. Lehmja ja Karla külad. 1622. a. paiku asutati Lehmjasse mõis (Rosenhagen). 1765. a. oli küla juba täiesti hävitatud.

Lehmja mõisa tiikide juures mõisasüdames on üks Lehmja muinasasulapaiku.
Vanema rauaaja muististena leidub Jüri kihelkonna territooriumil tarandkalmeid ja keskmisest rauaajast kivikalmeid. Tarandkalmega võivad asjahuvilised tutvuda Lehmja-Loo kalmeterühma juures, kus Vello Lõugase juhatusel 1967.-1968. a. kaevati kalme läbi ning rekonstrueeriti.

Siinsed vanimad rauasulatuskohad asuvad Rae raba ääres ja Jüri asula lähedal. Neis kohtades on rauda toodetud juba varase rauaaja lõpujärgul. Rae rauasulatuskohalt on leitud ka savist sulatusahju jäänused. Eesti tõenäoliselt vanima rauasulatuskoha tähistamiseks avati 1978. a. kevadel Jüri alevikus kahest suurest graniitrahnust koosnev mälestusmärk, millele on kinnitatud metallplaat tekstiga: "Siin Jüri külas sulatati soomaagist rauda meie ajaarvamise alguses."

Jüri (Vaskjala) kirik paiknes algselt arvatavasti Vaskjalas, aga juba 1401. a. Karla külas. Nüüdne kirik on ehitatud 1885. a. keskaegse kiriku asemele. 1713 - 1748 oli Jüris pastoriks A. T. Helle. Eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A. Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728 - 1738 ja selle väljaandmisest 1739. a. Tallinnas.
14. oktoobril 1989 avati Jüri kiriku kõrval esimese eestikeelse "Piibliraamatu" trükist ilmumise 250. aastapäevaks ning teeneka kiriku- ja kirjamehe ning kultuuritegelase Anton Thor Helle mälestuseks Aino Jürjo kavandatud ja Arvi Dina valmistatud mälestusmärk.
Kiriku tugimüüris on rõngasrist 1683. aastast, teine rõngasrist on 1637. aastast asub kirikuaias.

1860.- 1880. aastail asutati kihelkonnas koore ning laulu- ja muusikaseltse. Jüri Muusika Seltsi põhikiri koostati Jüri koguduse kösterkooliõpetaja Gustav Kraemanni eestvedamisel ja sai valmis 15. (27.) jaanuaril 1866. a. See oli üks esimesi registreeritud muusikaseltse Eestis.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee