19:27 pühapäev, 19.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
VõrumaaLinnadVõru
 
Vaatamisväärsused (3)
 
  Võru

Võru linn

Võru linn asub ürgoru lammil lamedal künnisel Tamula järve kirdekaldal. Rajati 1784. a. kreisikeskuseks (esialgu määrati uue kreisi keskuse asukohaks Vana-Koiola).

Esimene linnaplaan kinnitati 1785. a. Sarase suurus oli 307 ha, see eraldati endise Võru mõisa maast. Linna looduslikeks piirideks olid Tamula järv, Võhandu jõgi, Koreli oja ja Võrusoo, nende vahele planeeriti risttänavatega regulaarlinn, milles oli 16 kvartalit kokku umbes 85 krundiga. Peatänav oli Georgi (Jüri) tänav, sellega ristuvad Katariina puiestee, Tartu ja Aleksandri (Koidula) tänav viisid järve äärde. Kõik nad lähtusid nelinurksest turuplatsist; viimase ebasümmeetrilise asukoha linna plaanis määras endine mõisa härrastemaja, millest sai linna esimene haldushoone (alates aastast 1804 koolimaja). Juba 1784. a. anti hoonestamiseks välja esimesed 40 krunti, neist 32 olid määratud käsitöölistele. Kuuele kaupmehele, apteekrile ja trahteripidajale eraldati suuremad krundid turuplatsi ja Katariina puiestee ääres. Nõlv Koreli oja taga (nn. Nöörimaa) mõõdeti kodanike aiamaaks. Majade ehitamiseks anti tasuta metsamaterjali ja maksusoodustusi, mis end õigustasid: 1785. a. oli linnas 67 elanikku, 1797. a. juba 242; välja oli antud 53 krunti, valmis oli 20 elumaja, sh. kaks kivist. Elamud olid enamasti poolkelpkatusega, mis linnasüdames kaeti katusekivide, äärealadel laastudega. Hooned olid pikad ja kitsad, paiknedes valdavalt pikiküljega tänava ääres.

Linna arhitektuurseteksaktsentideks kujunesid kirikud: luteriusu kirik turuplatsi serval (1793) ja ap.-õigeusu kirik sellest idas (1806). Esimene haiglahoone Karja tänaval valmis 1827. a. ja esimene linna vaestemaja avati 1833. a.

1838. a. rajati Katariina puiestee lõppu järve äärde linnapark. Hoonestusala laienes Võrusooga külgneval alal Paju tänavani ning loodes Roosi tänavani. Tamula äärde linna kaguossa rajati nn. Juudi park.

Sajandi keskel kujunes Võrust kohalikku tähtsust ületanud hariduskeskus. Linnas oli neli kooli 199 õpilasega. Aastatel 1832-66 tegutsenud H. Krümmeri poeglastekoolile kuulus linna suuremaid kivihooneid Riia (Kreutzwaldi) tänaval (lammutati 1970. aastatel). 1881. a. oli elanikke 2697.

Ervin-Juhan Sedman

1889. a. sai Võru raudteeühenduse Valga ja Pihkvaga, see soodustas väiketööstuse (lina-, puidu- ja nahatööstus) arengut. Raudteejaama piirkonda tekkis omaette alevik. Raudtee taga asusid kalmistud ja samasse raudtee äärde ehitati hiljem sõjaväe kasarmukompleks (nüüd Kuperjanovi üksikpataljoni Taara kasarmud). 1897. a. rajati linna kaguossa piiritusepuhastuse vabrik ja 1901. a. tärklisevabrik "Greif". Ehitama hakati suuremaid kahekorruselisi puidust ja tellisest üürimaju. Turuplatsi äärde püstitati umbes 1900. a. tuletõrjehoone (J. Rattus). 1901. a. valmis mängu- ja lauluseltsi "Kannel" maja Liiva tänaval. 1913. a. oli Võrus 4800 elanikku ning 882 elamut, sarasest oli hoonestatud 662 ha.

Vabariigi ajal arenes Võru ääreala maakonnalinnana, kuhu ei tekkinud suuremaid ettevõtteid. Aastatel 1921-30 tegutses Võrus Eesti kultuuriloos silmapaistvat osa etendanud Võru Õpetajate Seminar, mille kasutada olnud koolihoone turuplatsi ääres oli tuntud nn. Valge Majana. 1920. aastate suuremaid uusehitisi oli tarvitajate ühisuse "Põllumees" neljakorruseline hoone Jüri tänaval. Linnas valitsenud korterikriisi pidi leevendama linna poolt Karja tänavale ehitatud väikekorteritega elamu (1923). Samal ajal ehitati ka 3-toaliste korteritega kahekorruselisi puidust elumaju karja ja paju tänavale. Endise Krümmeri pansioni krundil Tartu tänaval valmis 1926. a. linna lasteaia hoone. 1920. a. asutatud Võru Linatööstuse Ühisus rajas endise piiritusetehase hoonesse toorlinavabriku.

Tartu-Petseri raudtee ehitamine aastatel 1929-31 mõjutas Võru maakonna kirdeosa majanduslikku arengut, ent Võrut läbiva Valga-Petseri raudtee osatähtsus vähenes. Looduslikud tingimused võimaldasid Võrus ja selle lähistel arendada puhke- ja turismimajandust, millele 1930. aastail hakati suuremat tähelepanu pöörama. Suvitus- ja puhkekohaks hakkas kujunema Kubija järve piirkond. Ka elamuehitus elavnes. Haiglakompleksi Karja tänaval ehitati 1933. a. uus kahekorruseline haiglahoone. Linna peaväljakule kerkisid esinduslik maavalitsuse hoone (arh. H. Kuvasto, 1937) ja pangamaja (arh. A. Soans, 1938). Linnaga liideti 1937. a. Nöörimaa, Võrusoo, raudteejaama piirkond koos kasarmutega ning osa Kubija järve ümbrusest, kokku 686 ha. Linna saras hõlmas nüüd 992 ha, elanikke oli 1940. a. umbes 6500.

II maailmasõjas põles Võru südalinnas mitu kvartalit, hävis umbes 90 maja.

Esimene generaalplaan valmis 1945. a. (arh. H. Kuvasto). Alguses taastati linna ärikeskuse hooned kauplustega allkorrusel. nagu teisteski linnades, ehitati ka Võrus esimestel sõjajärgsetel aastatel rohkesti ühepereelamuid: kesklinna Tamula järve äärde Vee ja Roosi tänavale, Võrusoole, tellisetehase juurde Liitvasse (liideti linnaga 1950. a.) ning ka Kubija järve piirkonda. Suuremad uusehitised linna keskosas olid üleliiduliste tüüpprojektide järgi ehitatud koolimaja Pioneeride (Vabaduse) tänaval (1955) ja saun Mäe tänaval (1957). Linna suurimaks ettevõtteks ettevõtteks kujunes 1958. a. asutatud gaasianalüsaatorite tehas Tamula järve kagukaldal endise piiritusevabriku hoones, millele lisandusid uued korpused. Ajaloolise linnaterritooriumi servas asunud vana tapamaja laiendati lihakombinaadiks, endisest parkalitöökojast sai Tartu NJK tsehh. Nöörimaale linna kaguosas kujunes uus Võrusoo tööstusrajoon (mööblivabrik, juustuvabrik, KEK jm.). Ehitustegevuse elavnemisega 1950. aastate lõpus ehitati mitmele poole kahekorruselisi elamuid, 1960. aastatest ka kolme- ja neljakorruselisi elamuid tüüpprojekti 1-317 järgi. Sealhulgas ka linna südamesse endise turuplatsi lähedusse ning tollasele Lenini, nüüd Jüri ja Lembitu tänava vahelisse kvartalisse. 1962. a. valmisid väljaku servas tüüpprojekti järgi ehitatud veetorn-elamu ning kauplus-restoran. Väljaku vastasküljele püstitati 1967. a. samuti kordusprojekti järgi haldushoone. Alates 1968. a. ehitati Võru kesklinna kaguservale viiekorruselisi seeria 1-318 tellis- ja suurplokkelamuid. 1968. a. liideti linnaga Kubija järve piirkond, kuhu oli rajatud turismibaas.

Linna teine generaalplaan valmis 1971. a. (ei kinnitatud) ja kolmas eelmise korrektuurina 1974. a. (arh. R. Riitsaar). 1970. aastate keskel kujunes suurimaks elamuehituspiirkonnaks Vilja mikrorajoon Nöörimaal, mis jaotus kolme tsooni: viiekorruselised sektsioonelamud lõunaosas, koolimaja ja lastepäevakodu keskel ning mittestandardse lahendusega tähtelamute grupp põhjaosas (arh. M. Palm). Edaspidi planeeriti paneelmaju põhiliselt ajaloolise linnaterritooriumi ja raudtee vahele Võrusoo mikrorajooni (planeerimisprojektid 1982 ja 1986, arh. T. Nigul). Üksikuid suuri kortermaju ehitati ka Kreutzwaldi tänava äärsetesse kvartalitesse. 1970.-80. aastail valmis mitu ühiskondlikku hoonet: polikliinik Jüri tänavale ja haiglakompleks Kubijal, spordihoone (endise Krümmeri koolimaja kohal) ja sellega liituv muuseumihoone.Viimase suurema ühiskondliku hoonena valmis 1991. a. Seminari väljakut kujundav teenindusmaja (arhitektid J. Huimerind, H. Kesler jt.).

Elanikke 16 977 (1995), linna pindala 1323 ha.

Kirj.: Võru linn 150-ne aastane. Võru, 1934; Pullat R. Võru linna ajalugu. Tln., 1984.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Katariina kirik Jüri t. 9

Ehitatud 1788-93 vastasutatud kreisilinna arhitektuurilise dominandina turuväljaku äärde. Barokisugemetega varaklassitsistliku hoone projekteeris oletatavasti arh. Chr. Haberland Riiast. Ühelöövilise kiriku eripäraks on barokses liigenduses massiivne läänetorn. Astmeliselt aheneva torni ülaosas on igal küljel segmentfrontooni all ajanäitaja; torni lõpetab kõrge püramiidjas telkkiiver. Peasissepääsu linna keskväljakupoolsel läänefassaadil raamistavad paarispilastrid ja kolmnurkfrontoon. Külgfassaade rütmistavad ümarkaarsed aknad petikpindades. Paljud algsed kujunduselemendid (vaasid läänefassaadil ja torni ülaosa nurkades, skulptuurid portaali kõrval kaarniśśides, barokne rinnatis külgfassaadide rustikaliseeni kohal) on hävinud.

Kiriku kõrvale endise turuplatsi kohale on pärast II maailmasõda rajatud skväär (praegu Seminari väljak).

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Maavalitsuse hoone Jüri t. 12

Funktsionalistlik, linna peaväljakut kujundav esindushoone. Ehitatud endise hobupostijaama kohale kvartali nurgale 1937. a., arh. H. Kuvasto. Ümar nurk loob sujuva ülemineku Tamula järve poole viivale puiesteele. Hiljem tehti juurdeehitis piki tänavat. Akendevaheliste liseenidega on fassaadile antud vertikaalrütm, peasissepääsu kujundab hall graniitkrohvkattega portaal. Koridorsüsteemis plaanilahendus.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Postkontor Jüri t. 38

Silmapaistev historitsistlik hoone. Ehitati 20. sajandi algusaastail elamuks. Eristus sajandialguse Võru tagasihoidlikus linnapildis rikkalikult kujundatud fassaadiga: maśikuliirinnatise, hammaslõikelise friisivöö, akende kolmnurksilluste ja hoone nurki tõhutavate pilastritega. Peasissepääsu ees postidele toetuv sepisvõrega rõdu. vabariigiajast alayes kasutusel postkontorina.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Elamu Karja t. 5

Ratsionaalsete ühetoaliste korteritega, väikelinna üldilmesse sobiva kujundusega. Ehitatud 1923. a. linna majana korterikriisi leevendamiseks, arh. A. Soans. Kahekorruseline puitehitis, punastest kividest kelpkatusega, dekoratiivsust lisab välisseinte kõrvuti kasutatud rõht- ja püstvooder. Esialgne väikeseruuduline aknaraamistus on hiljem enamasti asendatud.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Koolimaja Karja t. 24

20. sajandi alguse tüüpiline algkoolihoone. Asub kvartali keskel Tamula järvega rööbiti, valmis 1905. a. Lihtsamahuline kahekorruseline puhasvuukviimistlusega tellisehitis. Fassaad on napi uusklassitsistliku dekoori ja kolmnurkviiludega katuseärkli kohal. Igal korrusel oli kaks klassiruumi ja nende vahel rekreatsiooniruum.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Fr. R. Kreutzwaldi majamuuseum Kreutzwaldi t. 33

1790-93 ehitatud tüüpiline väikelinnaelamu. Piki tänavat paiknev ühekorruseline kõrge poolkelpkatusega pikk puumaja sissekäiguga ühes otsas. Esikust pääses saali, söögituppa ja sealt edasi õuepoolsesse kööki, mille kõrval olid magamistoad.

Fr. R. Kreutzwald kolis majja 1833. a. Aastatel 1881-91 oli maja üüril laulu- ja mänguseltsi "Kannel" käes; 1910-40 tegutses selles Võru Eesti Käsitööliste Abistamise Selts. 1908. a. oli krundil kaks elamut, kaks aita, kaks kuuri, tall kelder ja pesuköök, ruumi jäi ka ilu- ja köögiviljaaiale. 1941. a. maja riigistati ja kohandati F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumiks; siis oli krundil veel viis vanemat ehitist. 1961. a. ehitati ümber vana ait (aastast 1797) ja remonditi maja. 1979-88 toimunud restaureerimistööde käigus taastati interjööris 19. sajandi keskpaiga miljöö (sisekuj. arh. L. Pärtelpoeg).

Niina Raid

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Kultuurimaja "Kannel" Liiva t. 13

Linna kultuuriloos tähtis kohalikku arhitektuuri esindanud ehitis, nüüd rekonstrueeritult Võru suurimaid ühiskondlikke hooneid. Valmis 1901. a. laulu- ja mänguseltsile "Kannel". Projekteeris ja ehitas kohalik ehitusmeister J. Rattus.

Piki tänavat paikneva historitsistliku fassaadikujundusega hoone saaliosa ehitati tellistest, muud osad puidust. Peasissepääsu kohal oli puidust torn, külgrisaliitide viilunurki kaunistas dekoratiivne puitsõrestik. Välisviimistluseks oli puhasvuukmüür ja lihtne laudis. Seltsihoone suurele krundile rajati suveaed, kuhu 1921. a. ehitati omapärane kahepoolne kõlakoda (ei ole säilinud).

Pärast II maailmasõda rekonstrueeriti hoone põhjalikult. Projekt ja esialgsed ehitustööd tehti ühiskondlikus korras. Vanast hoonest säilis vaid teatrisaal (500 kohta), endise külgfuajee kohal on nüüd kontserdisaal (450 kohta), teisel korrusel 350-kohaline loengusaal. Edasisel rekonstrueerimisel laiendati juurdeehitisega lavapoolne osa, uue kujunduse said teatri- ja kontserdisaal (sisekuj. E. Reitel). Lakoonilise, hoone üldkuju esiletoova kujundusega.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Koolimaja Seminari väljak 1

Vanim ehitis Võrus, ehitatud Võru mõisa härrastemajaks 18. sajandi keskel. Ühekorruseline barokne mõisahoone oli soklikorruse, anfilaadse põhikorruse ja kõrge kelpkatusega, hoovikülje keskel oli ümarviiluga lõpetatud katuseärkel. Maja anti pärast linna asutamist magistraadi ja kohtu käsutusse ja 1804. a. kreiskooliks. 20. sajandi alguses ehitati arh. A. Kieselbachi projekti järgi põhjalikult ümber, lisati teine korrus. Peasissepääs tehti väljaku poole. Esimesel korrusel oli nüüd klassiruumide ja garderoobi kõrval ka inspektori korter, teisel korrusel neli klassiruumi ja saal. Teise korruse fassaad tehti paarispilastritega analoogselt algse kujunduse säilitanud esimese korrusega. Põles 1944. a. ja taastati pärast sõda esialgsest lihtsamana.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Pangahoone Tartu t. 25

Linna esindushooneid keskse väljaku ääres. Ehitati 1938. a. Eesti Panga Võru osakonna hooneks; arhitektid E. J. Kuusik ja A. Soans. Koos analoogilise Pärnu pangamajaga esindustraditsionalismi ilmekamaid näiteid. Kolmekorruseline krohvitud tellishoone, kivikatusega. Fassaadide tagasihoidlik dekoor ei varjuta vormi selgust. Peafassaadi kujundavat eeskätt teise korruse operatsioonisaali kõrged aknad, nende kohal on Saaremaa dolomiidist bareljeefid (skulptor A. Kaasik). Alumisel korrusel kauplused, kolmandal bürooruumid.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Ap.-õigeusu Jekateriina kirik Tartu t.

Teine suurem ehitis uue kreisilinna algusaastaist. Ehitatud turuväljaku lähedusse 1806. a.; projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermanguarhitekt M. Schons, ehitas kohalik ehitusmeister J. K. Otto.

Väikelinnades 18/19. sajandi vahetuseks õigeusu kirikutele välja kujunenud iseloomuliku klassitsistliku silueti ja detailidega. Kolmalööviline ristkülikuline põhiplaan lähtub kohalikest traditsioonidest, ida eendub apsiid. Kellatornil on kaheosaline sujuva kontuuriga teravatipuline kiiver. Pikihoonel on tambuur ja kuppel, mis lõpeb laterna ning sibulkuplikesega. Fassaadidel on pea- ja külgsissepääsude kohal kolmnurkfrontoon ning kaaraknad petikniśśides. Sisustuses kunstiväärtuslik ikonostaas.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Kohtuhoone Vabaduse t. 13

Esimene suuremate korteritega kivist üürimaju Võrus, kohalikku arhitektuurilaadi iseloomustava väliskujundusega. projekteeris insener A. Jacoby 1911. a. Kivimaja kahel korrusel oli kaks 5- ja kaks 6-toalist anfilaadse põhiplaaniga korterit. Peafassaadi liigendab kitsas astmeline keskrisaliit, selle püramiidtorn on projektiga võrreldes madalam. Pärast I maailmasõda rekonstrueeriti kohtuhooneks, 1934. a. lisati ühekorruseline juurdeehitis, millele ehitati hiljem peale teine korrus.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Elamu Vilja t. 10

Hilise heimatkunsti laadis puumaja, ehitatud 1936. a. Kahekorruseline kõrge katuse ja vaba planeeringuga ühepereelamu; fassaade kaunistavad erikujulised aknad, veranda, eraldi katusega etik ja lai peatrepp. Praegu jaotatud väiksemateks korteriteks.

Maia Ernesaks

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee