|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Viljandi
Viljandi linn asub Lõuna-Eestis Sakala kõrgustikul, Viljandi maakonna keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab siin 20718 elanikku.
Linna kaunistavad ürgorus asetsev 4,6 km pikkune laia jõe sarnane Viljandi järv, Valuoja ja Uueveski org, mitu paisjärve ning Lossimäed. Lossimägedes asunud eestlaste linnuse vallutasid sakslased lõplikult 1223. a. Kui Viljandi allutati Mõõgavendade Ordule, ehitati siia võimas kivilinnus. Selle juurde tekkinud linna on mainitud 1283. a. Viljandi kuulus Hansa Liitu. 17. sajandi alguse sõdades linnus purustati, linn kuulus aastail 1624-81 Viljandi mõisale.
19. sajandil oli Viljandi eesti rahvusliku liikumise keskusi, 1878-82 ilmus siin C. R. Jakobsoni ajaleht "Sakala".
Tänapäeval eristatakse Viljandis vanalinna, Uueveskit, Kantreküla, Paalalinna, Peetrimõisat, Männimäed ja mitut väiksemat linnaosa. Lossimägedes asuvad ühe Liivimaa suurima ordulinnuse varemed ja vallikraav, millest viib üle rippsild. Säilinud on linnamüüri osi ja 14. - 15. sajandil ehitatud Jaani kirik. 1866. aastal valminud Pauluse kirik on krohvimata maakivist ja punastest tellistest pseudogooti stiilis ehitis. 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest pärineb vana apteek ja elamuid.
Uuematest ehitistest paistab silma "Ugala" teatrihoone (1982, arhitektid I. Raud, I. Orav ja K. Luts).
Viljandis õppinud kunstnikule J. Kölerile on püstitatud ausammas (1976, kujur E. Viies ja arhitekt R. Luup).
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
