|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Suure-Jaani
Suure-Jaani linn asub Viljandi maakonnas Sakala kõrgustiku põhjaserval. Läbi linna voolab Navesti jõe lisajõgi - Vihiküla ehk Lõhavere oja. Linna keskel on jõele paisutatud 6,2 ha suurune järv. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab linnas 1319 elanikku.
Asula tekkis muistse Valula küla kohale, mida mainitakse juba 1428. a. 17. sajandil hakati asulat kiriku kaitsepühaku Johannese järgi nimetama Suure-Jaaniks (Gross Sankt Johannis), et eristada teda Kolga-Jaanist (Väike-Jaani, Klein Sankt Johannis). Siit sai nime ka keskaegne kirikukihelkond. 1688. a. asutati Suure-Jaani köstrikool, 1825. a. kihelkonnakool. 1853. a. tuli kooli juhatajaks Joosep Kapp, kes töötas sellel kohal kogu oma elu. 1862. a. loodi meeskoor (40 liiget) ja 1871. a. pasunakoor. 1882. a. avati apteek. Suure-Jaani kujunes rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskuseks tänu Joosep Kapi energilisele tegevusele. Linnas on keskkool, heliloojate Kappide memoriaalmuuseum, raamatukogu, kultuurimaja jne. Endises kihelkonnakoolimajas Köleri t.1 töötab nüüd linnaraamatukogu. Hoone seinal on mälestustahvel Joosep Kapi pojale helilooja Artur Kapile.
Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum asub Suure-Jaanis Tallinna t.30. Muuseum asutati Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina ning asub majas, mille ehitas Hans Kapp ja mis 1938. aastast alates kujunes koduks Villem Kapile, kes elas seal koos oma ema Mariega. Muuseum koosneb neljast ruumist: saalist, söögitoast, magamistoast ja näituseruumist. Enamus mööblist pärineb Hans Kapilt, saali laud ja sohvagarnituur Joosep Kapilt.Saalis on klaver, mis kingiti Hans Kapile. Näitus tutvustab Joosep, Hans, Artur ja Villem Kapi elu ja loomingut.
Suure-Jaani kirik on ehitatud gooti stiilis kindluskirikuna 14. sajandi algul (umbes 1330). Kaitseotstarvet täitis torni II korrus ja ruum võlvidel. Kuulub Kesk-Eesti kodakirikute rühma, oli kolmelööviline, kusjuures kesklööv oli külgmistest laiem. Pikihoonega liitub idas nelinurkne koor. Algul nimetati kirikut Püha Johannese kirikuks (Sankt Johannis in parochia Valensi), hiljem Suureks Püha Johannese kirikuks. 17. sajandi algul Poola - Rootsi sõjas kirik hävis, kuid taastati 1850. aastaks. Sõdade ajal hävisid kiriku piilarid ja võlvid, kuid oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Sale torn on ehitatud pikihoonega samaaegselt. Võlve enam ei taastatud, vaid pandi puulaed. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid, mis kohati restaureerituna on säilinud tänaseni. Lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Portaalide palestikus on tüvesevõrudega sambakesed, mida kaunistavad tüvesevõrudega mõikad. Kapiteelidel on taimemotiivid. Suure-Jaani kirikul oli abikirik Vanamõisas Vastsemõisa lähedal, tuntud Risti kabeli nime all. Lammutati 1777.
Suure-Jaani kirikus asub kuus kunstimälestist. Üks neist on Olustvere krahvi kindral Alexander von Ferseni pojale paigutatud mälestustahvel (1803), teine 1800.a . langenud Vene kindrali Hans Heinrich von Ferseni urnikujuline hauamonument 19. sajandi algusest. Torni lõunapoolsesse siseseina on müüritud rõngasrist, nn. Anne rist, mis varem asetses kirikuaias. Ristil on kiri "Anne Rätsep 1598" ja selle all pesukurika kujutis. Liivi sõja ajal olevat Anne katkusurnuid pesnud ja riidesse pannud. Tänutäheks püstitatud tema hauale rõngasrist. Tarbekunstiesemetest on tähelepanuväärseim meisterlikult teostatud kaunite proportsioonidega karikas (15. sajand). 1937. a. Kriisade perekonna ehitatud orelit peab professor H. Lepnurm nende üheks parimaks tööks.
Suure-Jaani kalmistule on maetud mitmeid tuntuid inimesi. Kunstnik professor Johann Köleri hauda ehib hauamonument, mille valmistas kujur Amandus Adamson 1911. a. Peterburi eestlaste tellimusel. 1913. a. paigutati see kunstniku hauale. Urbse pinnaga kõrgele püramiidsele hallile graniitrahnule on paigutatud kunstniku pronksbüst. Ado Johansoni haud asub diagonaalselt J. Köleri hauaplatsi vastas. Esimese Eesti põllumajandusinstruktori hauaplatsil on suur risttahukakujuline monument Ado Johansoni bareljeefiga, mille üle kummarduvad viljapead. Näitleja Aleksander Mältoni haual on graniitrahn tema bareljeefiga. Joosep Kapi, pedagoogi ja rahvusliku liikumise tegelase hauale püstitas rahvas hallist marmorist obeliski. Hans Kapi, pedagoogi, ühiskonna- ja muusikategelase haual on risttahukakujuline monument, mille paigalds sinna tema poeg Villem Kapp. Helilooja ja pedagoogi Artur Kapi hauda kaunistab risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. Monumendi autor on Juhan Raudsepp ning see avati 18. mail 1974. a. Helilooja ja pedagoogi Villem Kapi haual on mustast graniidist risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. Monumendi autor on skulptor Juhan Raudsepp, see avati samuti 18. mail 1974. a. Mart Saare, helilooja, orelikunstniku ja pedagoogi hauda kaunistab pruunist graniidist risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. Monumendi autor on skulptor August Vomm ja selle teostas Viljandi kiviraidur Olav Kivistik. Monument avati 30. sept. 1972. a. Julius Vaksi, professori, muusikateadlase, orkestrijuhi, Tallinna konservatooriumi puhkpillikateedri õppejõu haud lihtsa kiviga asub Kappide hauaplatsi kõrval.
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
