04:57 laupäev, 20.12.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaLinnadTapa
 
Vaatamisväärsused (3)
 
  Tapa

Tapa linn asub Lääne-Viru maakonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 6750 elanikku.

Tapa linn on Eesti Vabariigi tähtsamaid raudteesõlmpunkte. Tallinn asub 77 km (raudteed pidi), Tartu 112 km ja Narva 133 km kaugusel. Linna läbib Rakvere - Paide maantee. Linn asub Valgejõe ürgoru läänepervel, kahel pool raudteed.

Tapa küla võis kujuneda välja 13.-14. sajandil; esmakordselt on mainitud 1482. Tapa rüütlimõisa kohta on teated aastast 1629. Põhjasõja ajal põles küla osaliselt maha.

Vabadussõja lõppedes Tapa mõisahooned riigistati ja anti üle Eesti kaitseväele, kes paigutas siia soomusrongid nr. 1 ("Kapten Irv") ja nr. 3, moodustades I Soomusrongi Rügemendi. Hiljem toodi siia Valgas paiknenud soomusrong nr.2. Tapa mõisahoones asus rügemendi staap. 1941. a. viidi soomusrongid koos relvastusega Venemaale. 1949. a. asus Tapa mõisas vene tankipolk, seejärel ehitus- ja õppeväeosad (üle 3000 sõduri). 1992. a. anti varad üle Eesti Kaitseministeeriumile. Alates 1995. aastast asub siin Tapa lennuvälja haldus- ja valvekompanii.

19. sajandi 60-ndatel aastatel hakati Venemaal intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks sai Peterburi - Paldiski liin, mille rajamist alustati 1869. a. Balti raudtee pidulik avamine toimus 24. oktoobril 1870. a. Praeguse Tapa kohal laius siis põline laas. Kuusemetsa raiuti lai siht, ehitati puust jaamahoone. 1875. a. alustati Tapa - Tartu harutee ehitamist. 21. augustil 1876. a. väljus esimene rong Tallinnast läbi Tapa Tartusse.

Tapa mõisalt ostetud maa-alale ehitatud raudteejaam päris mõisa nime Tapa, asula sai nime jaamalt. Siitpeale sai Tapast raudteeasula, mis kasvas kiiresti. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli alevikus 85 maja ligi 1000 elanikuga.

Tapa alevik kuulus Lehtse valla ja Ambla kiriku võimu alla. 1917. a. lahutati Tapa Lehtse vallast ja ta sai alevi õigused. Linnaõigused saadi 1926. a. II maailmasõjas sai linn rängalt kannatada.

1989. a. oli Tapal 10 310 inimest, nendest eestlasi 4684. Vene sõjaväelaste ja nende pereliikmete lahkumise järel kahanes linnaelanike arv 8000-ni.

Endise külakooli juures asuvat küngast nimetati Männimäeks. Aastaid kasvasid künkal kaks suurt mändi ja nende vahel paekivist ristid. Rahvasuu räägib, et sinna on maetud Põhjasõja ajal kaks Rootsi väejuhti.

Tapa kirikud:

Tapa apostliku õigeusu kirik. Kogudus asutati 1895. a. vene rahvusest raudteeametnike algatusel. Liikmeteks astus ka õigeusklikke eestlasi ümbruskonnast. Oma kirik ehitati 1904. a. Kirikule kuulus ka kalmistu (nn. vana kalmistu veduridepoo lähedal).

EELK Tapa Jakobi kirik. Koguduse asutamisajaks loetakse 19. juunit 1921, kui piiskop Jakob Kukk uue koguduse sisse õnnistas. Samal päeval oli ka uue surnuaia (linnakalmistu) pühitsemine. Uus kirik avati 27. nov. 1932 (projekt A.Podcekajev 1930). Rahapuudusel oli siis kirik ilma tornikiivrita. Tornikiiver valmis 1994. a. Tornikiivri ja risti õnnistas sisse peapiiskop Jaan Kiivit 28.sept. 1996.a. Aastatel 1952-1961 tegutses siin organistina prof. Hugo Lepnurm.

Tapa (piiskoplik) metodisti kirik. Kogudus asutati 15. 07.1912. a. Koguduse puust kirik valmis 1924. Kiriku renoveerimist abistavad Trondheimi kogudused Norrast.

Tapa baptisti kogudus. Lehtse koguduse Tapa osakonnast väljakasvanud iseseisev kogudus, mille asutamiskoosolek oli 1932. a. (22 liiget). Viimasel ajal käiakse koos metodisti kirikus. Juunis 1996 liikmeid 70.




VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee