04:09 pühapäev, 24.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaLinnadTüri
 
Vaatamisväärsused (1)
 
 
Türi

Türi linn asub Järva maakonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli linnas 6329 elanikku.

Türi nimi esineb esmakordselt kirjalikes allikais 1347. a., mil märgitakse siinse kiriku olemasolu. Kiriku ümber kerkinud väike asula hakkas jõudsasti kasvama pärast seda, kui Laupa mõisnik 1899. a. oli Türile asutanud puupapivabriku. 1904. a. ettevõtet laiendati ja sellest peale kandis see Türi Paberi- ja Puupapivabriku nime. 1922. a. oli Türil juba 196 elumaja, neist 18 kahekorruselist ja 2099 elanikku. 1926. a. sai Türi alev linna õigused. 1933. a. elas linnas juba 3160 inimest. Põhiliselt 1930-ndate aastate lõpul rajati Türi haljasalad, pargid ja puiesteed. Palju kannatusi tõi Türi rahvale teine maailmasõda, kui 1941. a. juulis toimusid siin suurimad lahingud Mandri-Eestis, mille käigus hävisid Türi raadiojaam, paberivabrik, meierei ja üle 100 muu hoone.

Türi vanim ehitis on kolmelööviline kodakirik, mis on ehitatud 14. sajandi algul. Hoone sarnaneb paljus Koeru ja Ambla kirikutega. Algselt oli kirik ilma tornita, praegune torn ehitati kirikule 19. sajandil. Ehituskunstilistest detailidest on tähelepanuväärsemad hoone lõunaportaal ja rikkalikult kaunistatud idaviil. Sisustusest on kunstiväärtuslikum 1693. a. Chr. Ackermanni loodud kahekorruselise kompositsiooniga altarisein. Altaripildid on maalinud August Pezold (1856).

Kirikuaias kuuluvad kaitse alla kaks rõngasristi 17. sajandist ja kaks mälestussammast 19. sajandist.

Türi kirikust räägitakse palju muistendeid. Nii olevat kiriku kellad ja rahakast maetud jõe kõige sügavamasse kohta, nn. Kellahauda. Kiriku põrand olevat paar jalga sügavamale vajunud, kui kuus venda korraga kirikusse läinud.

Peale kirikuaia on Türil veel neli kalmistut. Vanale kalmistule on maetud Türi kihelkonnakooli esimene õpetaja Mihkel Koik (1846 -1893), kes juhtis esimesest eesti laulupeost osavõtnud Türi meeskoori. Siin on ka kirjanik Jaan Lintropi haud.

Türi väikesele kalmistule on maetud populaarne kirjamees Mats Tõnisson (1853-1915), kes sai tuntuks oma kalendrite poolest. Ta oli ka üks Robinsoni-lugude tõlkijaid. Tema aabits ilmus 17 trükis. Arvukad mõisnike ja pastorite pihta suunatud torked tõid kalendritegijale sagedasti ebameeldivusi. Ühe järjekordse kalendriprotsessi järel suri M. Tõnisson 1915. a. Peterburi vanglas.

Nimeka kultuuritegelasena läks ajalukku Viljandi Savikotilt pärit Andreas Kurrikoff (1848 -1904), kes oli Türil esimene eestlasest pastor. Ta avaldas ajakirjanduses luuletusi ja artikleid, tõlkis Goethe luulet.

1853. a. sündis Türi kirikumõisas Eugen Niclasen, kes koos J. Aidasega andis välja esimese vihu teosest "Kodumaa õiskasvud".

Aastail 1861-1868 peatus Türil elavate sugulaste juures pikemalt keeleteadlane Ferdinand Johann Wiedemann, kelle mälestuseks on kooli haljasalal mälestuskivi.

Türil sündis kirjanik, tõlkija ja kirjandusloolane Leo Anvelt (1908 -1983). Türilt on võrsunud romaani "Rusikad" autor Silver Anniko.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee