22:15 neljapäev, 24.07.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaLinnadJõgeva
  Jõgeva

Jõgeva linn on Jõgeva maakonna keskus. Linn asub Eestimaa idaosas Pedja jõe keskjooksul, Tallinna-Tartu raudtee ja Võhma-Mustvee maantee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas linnas 6417 elanikku.
Jõgeva nimi esineb kirjalikes ürikuis esmakordselt 1599. a. Poola revisjoni andmetes. Neist nähtub, et Poola võimu ajal oli Jõgeva küla maadele rajatud riigimõis (folwark). Jõgeva nimi on kahtlemata tuletatud jõe (Pedja) nimest, mis Jõgeva Sordiaretusjaama, endise mõisa, kohal moodustab väikese jõesaare. Saksa keeles nimetatigi Jõgevat Laisholm (Laiuse jõesaar). On oletatud, et ka eesti keeles oli Jõgeva nimeks varem Jõgevahe.
Asula tekkis pärast lähedal asunud Jõgeva riigimõisa järgi nimetatud raudteejaama rajamist 1876. a. ja suurenes siis, kui mõis hakkas 1903. a. müüma ehituskrunte. Kujunes Põhja-Tartumaa majandus- ja kultuurikeskuseks: 1907. a. asutati saeveski, 1910. a. ühismeierei, 1913. a. haridusselts. Jõgeva sai aleviõigused 1919. a. ja linnaõigused 1938. a.
II maailmasõjas hävis 60% linna hoonetest.
1949. a. sai Jõgeva maakonnalinnaks, 1950. a. rajoonikeskuseks. 1950-ndail aastail hoogustus ehitustegevus, valmisid raudteejaam, haldushoone, kultuurimaja ja paljud teised ühiskondlikud hooned. Hilisematest  uusehitustest ilmestavad linna sidemaja, kaubanduskeskus (arh. A. Aasmaa, 1983) ja haigla (arh. I. Puumets, 1983). 1979. a. laiendati linna Ellakvere ja Õuna küla suunas.
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Maakonnakeskuse lähedal asub endine Jõgeva mõis, kus on üle 40-aasta tegutsenud Jõgeva Sordiaretusjaam. Siin toimub aretustöö teraviljade, kaunviljade, heintaimede, haljaväetiskultuuride, kartuli, söödaviljade, köögiviljade ning kiud- ja õlitaimede alal. Suuri teeneid sordiaretusjaama väljaarendamisel on teadlasel Julius Aamissepal (1883-1950), kes töötas peamiselt kartuli- ja marjapõõsaste sortide aretamisel.
Jõgeva alevikus on Pedja jões ligi kilomeetri pikkune kitsas, 12 ha pindalaga saar, millel on loodusliku ilmega park; jõel on pais ja praeguseni töötav üle 300 aasta vanune vesiveski.

Jõgeva külje all endises Eristvere külas sündis Jüri Truusmann (1856-1930), Jüri Truusmann. "Päevaleht" avaldas 5. VI 1930 teisejärguliste teadete seas kaunis silmapaistmatul kohal Jüri Truusmanni nekroloogi, järelehüüde mehele, kelle kohta sellessamas nekroloogis kirjutatakse, et usk ja haridus viisid teda vene ringkondadele üsna lähedale, et ta töötas 1885-1907 Tallinnas tsensorina, oli 1880. aastatel Tallinna mõjukate, kuid väikesearvuliste venemeelsete eesti ringkondade üks liidreid, oli avaldanud mitmeid ajaloo-alaseid töid, mille koostamine oli "süsteemitu ja ilma kestvama väärtuseta".
Nekroloogist jääb mulje, et tegemist on olnud võrdlemisi tähtsusetu ja pealegi eestivaenuliku tegelasega. Kuid milleks siis üldse nekroloog? Vastuolust, et Truusmanni kas vihati või austati, ei pääsetud ka siin, isegi kui ta juba surnud oli.
Vt. Isikud - Jüri Truusmann
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee