14:44 teisipäev, 21.10.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Linnad (2)
Paide, Türi
 
 
Alevid (17)
 
 
Külad (163)
 
 
Vallad (10)
 
 
Vaatamisväärsused (53)
 
 
Järvamaa

Järva maakond
Pindala 2 622,79 ruutkilomeetrit
Elanike arv 38 688
Keskus Paide linna
Rahvastiku tihedus 14,8
Haldusjaotus: linnad: Paide, Türi; vallad: Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kabala, Koeru, Koigi, Lehtse, Oisu, Paide, Roosna-Alliku, Türi, Väätsa.
Ajaloost
Järva maakond asub Põhja-Eestis. Teated maakonna kohta pärinevad juba eelajaloolisest ajast. Hõlmas valdava osa praegusest maakonnast ning selle naaberalasid (Harju, Lääne-Viru ja Rapla maakonnast). 13. sajandi alguses oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus (2000 adramaad). Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli seeorduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sama sajandi teisel poolel, Järva-Madise kihelkond enne enne 1427. aastat. Umbes 1560. a. liideti Järvamaaga seni Viljandi komtuurkonda kuulunud Türi kihelkond (muistse Alempoisi maakonna ala). Anna ja Peetri kihelkonnad asutati 17. sajandi esimesel poolel. 1561. a. alistus Järvamaa Rootsile. Liivi sõjas sai maakond rängalt kannatada. Aastast 1584, kui moodustati Eestimaa kubermang, oli Järva selle maakondi. Maakonnalinn oli Paide. 1805. a. oli Karinul, Orinas, Seidlas jm., 1858. a. Roosna-Soonurmel, Vaos jm. talurahvarahutusi. 1860.-ndail aastail levis maakonnas ümberasumisliikumine. Talude hulgaline päriseksostmine algas 1860.-ndail aastail, seega palju varem kui mujal Põhja-Eestis. 1905. a. revolutsioonist oli enam haaratud maakonna lääneosa.
1926. a. muudeti raudteesõlme juurde tekkinud Tapa (alev aastast 1917) ja tööstusasula Türi linnaks. Kuni 1939. aastani oli Järvamaal 20 valda, aastatel 1939 -1950 13 valda, pindala 3033 ruutkilomeetrit. 1950. a. moodustati Järva maakonnast Paide, Tapa ja Türi rajoonid, äärealasid liideti Põltsamaa ja Väike-Maarja rajoonidega.
Loodus: tasase maa laul
Järvamaa, see on tasane maa soode ja rabadega, rabajärvede ja laugastega. Pandivere kõrgustiku äärealadel karge puhta veega allikaist saavad alguse Pärnu, Navesti, Jägala ja Soodla jõed ning paljud nende ning Põltsamaa jõe lisajõed. Vahelduvad metsa- ja põllumassiivid moodustavad maalilisi maastikupilte.
Loomad-Linnud. Järvamaa metsad on jahimeeste ja loodusesõprade paradiis, kes võivad seal kohtuda peaaegu kõigi Eestis elavate ulukiliikidega karust lendoravani, ning kui veab, linnuharuldustega; soojemal ajal kalju- ja konnakotkastega, kes ei pelga inimtegevuse lähedust, talvel teede ääres aga kakulisi. Suhteliselt tavaliseks on muutunud sookurg ning kellel veab, võib kohtuda ka musta toonekurega.
Taimed. Taimeliikide rohkus iseloomustab Järvamaa ökoloogiliste tingimuste mitmekesisust. Rabasaartel ja metsaservades püüavad pilku Eestimaa orhideelised. 17 ha suuruses Rava tammikus võib imetleda laiavõrelisi pahklike tüvedega tammehiiglasi ja tähelepanu väärivaid taimeliike. Järvamaa on metsa- ja pargirikas: pea iga vana mõisahoone ümber on esinduslik park. Villevere lähedal on August Rõngu rajatud dendropark. Omanäoline on Pärnu jõe äärsel tasandikul Kalmestel paiknev Kasemetsa parkmets.
Allikad. Järvamaal on mitmeid suuri allikaterühmi, millest huviväärsemad on Endla looduskaitseala Norra-Oostriku allikad ja Roosna-Allika languallikad, kust saab alguse Pärnu jõgi.
Järved. Järvamaa suurim veekogu on Koeru lähistel paiknev Väinjärv, mis on suvel meeldivaks puhkepaigaks. Eksootilist ujumisvõimalust rabajärve puhtas vees saab nautida Matsimäe Pühajärves.
Looduslikest järvedest on meeldiv ujumispaik ka 9 m sügavune Jäneda kalijärv, mille veepeeglit kaunistavad valged vesiroosid ja haruldane mõõkrohi.
Looduskaitsealad. Järvamaa piiridesse ulatuvad Pandivere riiklik veekaitseala, Endla looduskaitseala ja Kõrvemaa riiklik maastikukaitseala. Viimase loodust kirjeldab meisterlikult oma romaanis "Tõde ja õigus" A. H. Tammsaare. See on mitmekesise loodusega piirkond, mille põhjaosas valitseb metsamaastik ja lõunaosas ulatuslikud soomassiivid. kaitsealal on vaatetornid Simisalu voorel ja Valgehobusemäel. Valgehobusemägi (105,8 m merepinnast) peeti kuni viimase ajani maakonna kõrgeimaks punktiks ning selge ilmaga paistab sinna ka Tallinna telemat.
Türi voorestik asub ca 140 ruutkilomeetri suurusel alal Türi ja Paide vahel ning tänu avaratele põldudele on väikevoored hästi vaadeldavad. Türi-Väätsa tee ääres kasvava Raudemetsa männi olevat Põhjasõja ajal sinna istutanud Rootsi kuningas karl XII.
Järvamaa kõrgeim punkt (127,2 m merepinnast) asub Reinevere külas, mis on Tapa linnast linnulennult umbes 10 km laugusel.
Endla looduskaitseala Norra-Oostriku allikate piirkond on tähelepanuväärne oma suurte allikate poolest. Sopa allikas (4,8 m) on Eesti sügavaim. Võlingi allikas on haruldaselt ühtlase vooluhulgaga (130-270 l/s).
Järvamaa soodes ja rabades leidub mitmesuguseid marju: jõhvikaid, pohli, sinikaid ja murakaid.

Ajaloo jäljed jutustavad

Muinasajast. Järvamaa on üks Eesti kaheksast suurimast muinasmaakonnast, kus umbes 3. aastatuhandel e. Kr. elasid praeguse Pärnu jõe kaldal esimesed asukad. Nüüd on selle koha nimi Jändja. 1. aastatuhandest teatakse kolme muinaslinnust: Vilismägi, Merja linnamägi ja Jäneda linnamägi. Praegu asuksid need linnused vastavalt Kareda, Koeru ja Lehtse vallas.

Keskajast. Pärast eestlaste vabadusvõitlust Taani ja Saksa vallutajate vastu läks Järvamaa 1238.aasta Stensby lepingu põhjal Liivi ordule. 1265 .a. hakati ehitama praegust Järvamaa uhkust Paide ordulinnust ja selle ümber paekivilinna Paidet. 4. mail 1343, pärast kuulsat jüriööd, meelitasid Liivi ordu juhid siia läbirääkimistele eestlaste neli vanemat ja tapsid nad. Tegelikult sai Paide Järvamaa keskuseks alles 3. juulil 1783, mil Katariina II käsul Balti kubermangudes maakonnad moodustati.

Kirikud. 13.sajandi lõpust 14.sajandi esimese pooleni ehitati siia 6 gooti stiilis kodakirikut. Ambla kirikul on ainulaadne monumentaalne läänetorn, mis ei eendu lääneseinast, Koeru kirikul on looduslähedaste motiividega kaunistatud kapiteelid, Türi kirikut iseloomustab Kesk-Eestis ainulaadne raidportaal ja 1693. aastast pärit barokkaltar, Järva-Peetri kirik on maakonna noorim, kuid suurim ja kõrgeima tornikiivriga. Järva-Jaani ja Järva-Madise kirikud on ühelöövilised. Esimest neist kaunistavad Fr. Hoppenstätti 1648. a. valminud polükroomne altar ja 1654. a. loodud Roseni epitaaf. teine on küll väike, kuid see-eest üks kauneima interjööriga kirikuid Eestis, mille sisustus pärineb renessansi ja baroki ajastust. Paides on ainus kirik Eestis, mille torn asub lõunaküljel, hoone keskosas. Anna kiriku vaatamisväärsus on altarimaal "Aita mind, Issand!".

Mõisad. Praeguseks säilinud mõisahooned pärinevad 18.
sajandi lõpust ja 19. sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa Marmorsaal ja Helesinine salong. Hoone juurde kuulub ka esinduslik park. 18. sajandi varaklassitsistlikus stiilis on ka Kabala ja Koigi mõisahooned. Vaatamist väärivad kindlasti Purdi barokkstiilis 18. sajandi II poolel ehitatud härrastemaja, Särevere 19. sajandi I poolel valminud mõisa peahoone ja Kolu mõisahoone, mis on ehitatud 19. sajandil historistlikus stiilis. 20. sajandi alguse ehitised on Laupa renesanss-stiili sugemetga härrastemaja ning Jäneda loss, mis on juugendstiilis pseudogooti elementidega ehitis.

Järvamaa vaim on viljastav
Järvamaa on uhke nende kultuuri- ja loomeinimeste üle, kelle juured on siinmail, kuid kelle vaimusuurus on rikastanud nii Eesti kui ka maailmakultuuri. Sõnameistreid, kes siit maanurgast pärit, on ju lausa aukartustäratav hulk, kuid kuulsaim neist on Anton Hansen Tammsaare ja luuletajast vabadusvõitleja Kalju Lepik. A. H. Tammsaare loomingut teab iga eestlane ning tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjaniku elu ja looming on seotud Kõrvemaaga, Vargamäel ehk Veteperel asuva A. H. Tammsaare muuseumiga, kus paljude jaoks muutuvad romaanisündmused fantaasiast reaalsuseks.
Kalju Lepiku sünnikodu on Koerus. Ta on luuletaja, kelle elu, saatus ja looming on tihedalt Eesti saatusega seotud. Kui 1944. a. sügisel Nõukogude väed Eesti okupeerisid, emigreerus K. Lepik Rootsi, kus võitles luulega vabaduse ja inimväärse elu eest.
Muusikuidki, kes siit pärit, on kuulsust võitnud kaugel Eestimaast, Arvo Pärt on nüüd tõeline maailmakodanik. ning maailmas sagedamini esitatavaid nüüdisheliloojaid, kelle teostes on ühendatud keskaeg ja tänapäev: "Stabat Mater", "Miserere", "Berliini missa" jt.
Urmas Sisask elab ja tegutseb Jänedal, kuhu ta on loonud ainulaadse muusikatähetorn-planetaariumi, mis teda inspireerib ja paneb looma muusikat, mis rahvusvahelist tähelepanu tõmbab: "Kuu loomine", tsükkel "Tähistaevas", "Ave Sol", "Gloria Patri" jt.

Järvamaalt on pärit ka väga kuulsaid kunstnikke. Eduard Viiralti lapsepõlvekodu oli Koerus, kuigi elutee viis ta Pariisi. Ta oli väga hea joonistaja ning tema 1930.-ndate aastate alguse sürrealistlikud tööd "Põrgu", "Kabaree" jt. olid Eesti mastaapides uuenduslikud, Pariisis äratasid aga huvi.

Johannes Greenberg, kes oli pärit Koigist, sai kunstist algteadmised A. Laikmaalt, kunstihariduse omandas aga Münchenis. Ta töötas aastatel 1913-1920 Moskvas ja Petrogradis, kus esines mitmetel näitustel. Hiljem oli ta ERKI-s õppejõud ja professor. Tema tööd on eleegilised, harmooniliste värvidega: "Daam sinises", "Naine", Lillemüüja" jt.

Laias maailmas on tuntud Türi vallast pärit looduseuurija Jaan Eilart, kes on Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ida-Euroopa Komitee president.

Järvakad on emakeelselt end harida saanud veidi üle kolme sajandi ning maakonna pealinnas Paides on seda võimalust olnud alles aastast 1835, sest Paide oli väga saksameelne linn. Nüüdseks on Järvamaal 35 üldhariduskooli, millest 9 on keskkoolid ja gümnaasiumid ning kaks kooli on eriõpetust vajavatele lastele. Kolmes kutseõppeasutuses saab õppida ettevõtlust, üõllumajandust, kodundust, autode ja masinate remonti jpm. Türil avati 1997. a. Tartu Ülikooli kolledź, kus õpetatakse keskkonnateadust.

Muuseumid ja muud vaatamisväärsused: ajahammas on mõndagi närimata jätnud
Järvamaa Muuseum asub Paides Lembitu t. 5. Muuseumi põhiekspositsioon annab ülevaate Järvamaa loodusest ning Liivi sõja järgsest ajast Teise maailmasõjani. Paide ja Järvamaa vanem ajalugu on eksponeeritud püsinäitusel Paide Vallitorni IV korrusel.

A. H. Tammsaare Muuseum on Järvamaa Muuseumi filiaal ja asub Albus. Elumajas on meie armastatuima kirjaniku elu ja loomingut tutvustav näitus, selle kõrval aga muuseumikompleksi 19. sajandi sajandi miljööd kuuluvad hooned: rehielamu, laut, ait, saunikute hooned.

Türi Muuseum asub Türil Vabriku t. 2 ja annab ülevaate Türi linna kultuuri- ja ajaloost.

Aravete Külamuuseum asub Kurisoo mõisas ning sinna on välja pandud mitmesuguste tubade sisustus: koolituba, mõisatuba, stagnaaja tuba, naistetuba, rehetuba jne.
J
äneda Tähetorn-Muuseum tutvustab Jäneda vanemat ajalugu ja tänapäeva, mõisa- ja hariduselu. Jäneda ja Kalijärve kaldal asub endine jahiloss, mis on seotud kirjanik Wellsi abikaasa Marie Zakrevskaja- Benckendorffiga. Jäneda lähedal asub ka Jäneda linnamägi. Jäneda mõisas asub Eesti Astromuusika keskus - maailma esimene muusikatähetorn, kus tegutseb helilooja Urmas Sisask.

Oisu valla muuseum asub Oisu rahvamajas ning tutvustab ümbruskonna külade ajalugu ning kirjanik Jaan Lintropiga seotut.
Vanatehnika klubi Retrom on Eesti Tuletõrjumuuseumi Järvamaa filiaal, mis asub Oisu vallas Käreveres ning kogub vanu tuletõrjega seotud esemeid.

Lehtse Koduloomuuseum tutvustab Lehtse aleviku ja valla ajalugu.

Koeru valla muuseum asub Koerus Paide t. 3 ja kogub ning säilitab valla kultuuri- ja ajalugu.

Türi valla ja Türi Kõrgema Põllumajanduskooli muuseum asub Säreveres ning tutvustab nii kooli kui ka valla ajalugu.

Koeru kõrts-postijaam on ehitatud aastatel 1825-1833. 1860. aastast kasutati maja postijaamana Tallinna-Tartu postimaanteel.

Kirj.:
Järvamaa. Järva maavalitsuse väljaanne.
Eesti Entsüklopeedia
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993.
Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1986.


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee