21:02 pühapäev, 17.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaVallad
  Halliste vald

Halliste vald asub Viljandimaa lõunaosas; 267,09 ruutkilomeetrit, 1877 elanikku (2003). Keskus Halliste alevikus.
Paikneb Sakala kõrgustiku lääneosas. Valda läbivad kagu-loode sihis mitme jõe ülemjooksud, silmapaistev on Halliste jõe ürgorg (valla lõunapiiril). Asustus on peamiselt valla lõunaosas Sultsi - Abja-Paluoja maantee ääres. Valla põhjaosa on valdavalt metsane (metsamaa hõlmab vallast 44 %), riigimetsamaad haldavad Õisu ja Kõpu metskond. Tegutsevad Halliste Põhikool, Vana-Kariste ja Kosksilla algkool (Mulgi külas) ning Õisu Põllumajandustehnikum. Hallistes, Uue-Karistes, Rimmus ja Õisus on raamatukogu, Hallistes, Uue-Karistes ja Kaarlis rahvamaja. Muhu külas asub muuseum. Huviväärsed on Halliste Püha Anna kirik ja kalmistu.
Vana-Kariste külas Liplapi talus tegutses 1911-26 kodumajanduskool (algul kuuekuulised aiatöö- ja majapidamiskursused, hiljem esimene Eesti põllumajandus-kutsekool; mälestuskivi 1981).
Valda jääb Õisu maastikukaitseala.
Suurimad ettevõtted: OÜ Bovis (palkmajade tootmine), OÜ Milligrupp (põllumajandus ja puidu töötlemine), Oru-Nõlvaku marjakasvatustalu.
Valla staatus aastani 1939. Ennistatud 11. VII 1991.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003

Juba 17. sajandi viimaseil aastakümneil töötas köstrimajas kool.
1856. a. asutati siia kihelkonnakool, millele 1873. a. koolimaja ehitati.
Selles koolimajas on sündinud kunstnik, läti kirjanduse tõlkija eesti keelde ja mitmekülgne kultuuritegelane Märt Pukits.
Peale Märt Pukitsa on siin õppinud kunstnik Ants Murakin, helilooja Ants Kiilaspea, kirjanik Jaan Rannap jt.

Risti küla Teki talus on elanud põlvest põlve tantsijatar Ella Ilbaku esivanemad.

Aastatel 1845-48 siirdus 10% rahvastikust õigeusku.

Linakasvatusest jõukaks saanud peremehed hakkasid talusid päriseks ostma juba 1849. a., ostmise haripunkt oli 1860-ndate aastate teisel poolel. Hallistest valgus taluostjaid ka mujale, eriti Tartumaale.

Halliste on tüüpilise mulgi murde piirkond.
"Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit - üitsainus Mulgimaa."
Need Hendrik Adamsoni värsid kõlavad Mulgimaale hümnina.

Halliste rahvariided esindavad eesti rahvariide vanemaid vorme ja värvitoone.

Haruldaselt palju on loonud Halliste rahvas rahvalaule, -jutte ja rahvaluule lühivorme, samuti rahvamänge ja -tantse. Rahvajuttudest moodustavad üsnagi suure osa kohamuistendid. Halliste rahval on oma muinaskangelane Koort, kelle elu ja saatus meenutab Suure Tõllu oma. Siinsed rahvajutud libahuntidest on olnud lähteaineks A. Kitzbergi draama "Libahunt" loomisel.
Uue, lõppriimilise rahvalaulu loojana saavutas suure populaarsuse Halliste rahvalaulik Mihkel Rätsep, keda tuntakse Laulu-Mihkli nime all.

Hallistes kogusid rahvaluulet Leena Kase - esimene eesti naisrahvaluulekoguja, arheoloog Jaan Jung ja kirjanik August Kitzberg. Nende tööd jätkasid Peetr Ruubel, Jaak Sõggel jt.
Hallistest on võrsunud kirjanikke, kunstnikke, kujureid, heliloojaid ja teadlasi.
Laatre Puldrel on August Kitzbergi sünnikoht ja Penuja Niitsaadul ta lapsepõlvekodu.

Riisalo, J. Halliste. Tln., 1968


 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee