17:01 esmaspäev, 15.10.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaVallad
  Kolga-Jaani vald

Kolga-Jaani vald asub Viljandimaa kirdeosas Võrtsjärvest põhjas, Võrtsjärve madaliku voorestatud keskosas (Kolga-Jaani voorestik); 312,35 ruutkilomeetrit, 1760 elanikku (2003). Keskus Kolga-Jaani alevikus. Maastikku ilmestavad loode - kagu-sihilised väikevoored, asustus on peamiselt voortel, voortevahelised nõod on soostunud. Suurematest soodest asuvad Kolga-Jaani vallas Parika raba lõunaosa, Põltsamaa raba lääneosa ning Soosaare raba (valla põhjaosas). Valla idaosas voolab Põltsamaa jõgi, lõunaosas kulgeb piir piki Emajõge.
Leiel ja Kolga-Jaanis on põhikool, Leiel, Meleskis, Oiul ja Kolga-Jaanis raamatukogu. Lisaks Kolga-Jaani luterile asub Lalsi külas Kolga-Jaani õigeusu Nikolause kirik (ehitatud 1872).
Valla idaosa ulatub Alam-Pedja looduskaitsealasse, kaguosas on Kivisaare liigikaitseala. Võrtsjärve põhjarannik on tuntud kui puhkepiirkond.
18. sajandi lõpust aastani 1914 töötas Võisiku mõisa maal Meleski-Rõika peeglivabrik (oli Eesti suurimaid käitisi).
Suurimad tööandjad on põllumajandusettevõtted ja avalik sektor.

Aastani 1950 oli samades piirides Võisiku vald. Kolga-Jaani vald alates 19. XII 1991.

Kolga-Jaani kihelkond

Kolga-Jaani kihelkond hõlmas ligikaudu nüüdse Kolga-Jaani valla maad. 13. sajandil kuulus ala Nurmekunde ja Mõhu maakonna lõunsaosa piiresse ning Liivimaa Ordu võimu ajal Põltsamaa komtuurkonda.
Kihelkonda on esimest korda mainitud 1559. a. Kõrve-nimelisena (Corpes). Aastani 1639 kuulus piirkond ajuti Põltsamaa kihelkonda.
Naaberasualadest soode ja metsadega eraldatud Kolga-Jaanis oli 16.-19. sajandil kõrge iive ja suhteliselt tihe asustus. Hoogsasti tehti uudismaad (rajati peamiselt vabadikukohti).
Võisiku mõisa maal alustas 1796 tööd Rõika-Meleski peeglivabrik.
1840. aastail siirdus 25,5 % elanikest õigeusku, 1872. a. valmis Lalsi õigeusu kirik. 1860.-70. aastail rändas siit talupoegi Venemaale.
Talude päriseksostmine teostus 1860. aastate lõpust aastani 1874. 19. sajandi lõpus hakkas arenema piimakarjandus.


Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee