11:04 pühapäev, 25.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaVallad
  Abja vald

Asub Viljandimaa edelaosas; 290,2 ruutkilomeetrit, 2822 elanikku (2003). Keskus Abja-Paluojal. Piirneb lõunas Lätiga (56 km), läänes Pärnumaaga.
Abja vald moodustus Abja mõisa aladele 19. sajandi viimasel kolmandikul, suurenes 1938 Penuja valla, Pornuse valla lõunaosa ning Vana- ja Uue-Kariste valla osade liitmisel (loovutas aga läänes alasid uuele, Rajangu vallale). 1950-92 oli külanõukogu, 13. II 1992 sai taas valla staatuse. 11. VI 1998 moodustati senise Abja-Paluoja linna ja senise Abja valla ühinemisel nüüdne Abja vald.

Asub Sakala kõrgustiku madalamas, edelaosas, kõrgus Halliste jõel 37 m ü.m. ja Saate k-s 98 m ü.m. Maastikku ilmestab põhjas Halliste ürgorg, millesse suubuvad Pöögle, Kuustle, Tikuti, Lüütre jmt. sälkorg. Orgudevaheline lava on kergelt lainjas või kühmjas. Lääneosale on iseloomulikud madalad põhja-lõuna-sihilised voored. Lõunaosa hõlmab peamiselt Penuja tasandik.
Soid: Losu ehk Ruugle raba, Mõksi raba (osalt), Penni soo, Purkla soo, Pätsi soo, Umbsoo.
LK-objekte: Hendrikhansu paljand ja Lüütre org (Lüütre oru KA), Lopa põrgu, Indu põrguhaud (Põldel).
Valda läbib Valga-Pärnu maantee. Valla piires on ka Pärnu-Mõisaküla raudtee. Riigimetsamaad haldab Õisu metskond.
Tegeletakse põllumajandusega, tulu annavad ka metsa ülestöötamine, töötlemine ja eksport.
18. sajandi lõpus sai Abja valla piirkond Eestis oluliseks linakavatajaks.

Abja mõisa on esmamainitud 1460, praegusel kohal, Abja-Paluojast 2 km idas Halliste ürgoru lõunaveerul, asub Poola võimu ajast. Kuulus 1630-1723 Fersenitele, seejärel Possedele ning 1799-1919 Stackelbergidele.
18. sajandil rajatud peahoonet laiendati 19. sajandi lõpul, rohked kõrvalhooned on maa- ja telliskivist.
Abja mõisa juurde kuulusid Monisküla ja Siitame karjamõis ning 4 kõrtsi.
Stackelbergid viisid talud raharendile juba 1836 ning 1843 hakkasid neid päriseks müüma.
Pärast võõrandamist mõisas tegutsenud koolides on õpetatud kultuurtehnikat, kodundust, linnukasvatust, aastast 1955 asus seal lastekodu, praegu piirivalvekordon.
Abja mõisas on sündinud Karl August Hindrey.

Eesti Entsüklopeedia 12, Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee