03:43 teisipäev, 19.02.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaKülad
  Sooviku küla

Sooviku küla asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 81 elanikku.

Praeguse Sooviku küla kaguserva oleval saarel, mida ümbritses veega täidetud vallikraav, asus Tarvastu linnus. Oletatakse, et varem oli seal eestlaste linnus.

14. sajandil ehitas ordu samasse paika kivikindluse, mida 15. sajandil tugevdati. Kuigi ehitamisel püüti silmas pidada konvendihoone tüüpi, ehitati põhjakülje müür piki saare nõlva looduslikku kulgu. Seetõttu ei liitunud muus osas reeglipärase kastelli üks külg teistega täisnurkselt.
Tarvastu foogt allus Viljandi komtuurile, Poola võimu ajal oli Tarvastu staarostkonna keskus.

Tarvastu oli üks Sakala muinaskihelkondadest. Aastast 1225 on teateid Võrtsjärve-äärsest kirikukihelkonnast, aga Tarvastu preestrist räägitakse esmakordselt 1234. a.

Sooviku külas asub ka Tarvastu kirik.
Esimese kiriku ehitamise kohta Tarvastusse andmed puuduvad, kuid tõenäoliselt võis see olla samal ajal kui preester ametisse pandi. Pärast Leedu suurvürsti sõjaretke Tarvastusse 1329. a. ehitati põletatud kiriku asemele uus. Algselt oli see nelinurkse kooriga kolmelööviline kodakirik. 1722. a. laiendati läänepoolset osa juurdeehitusega ja püstitati torn. 1892. a. läks kirik välgust põlema, kuid taastati 5. detsembriks 1893 mõningaste muudatustega.

Aastail 1767-1779 oli Tarvastu kiriku õpetaja hilisem Tartu ülikooli esimene eesti keele lektor Friedrich David Lenz, pärast teda lugemisraamatute autor Karl Ernst Berg.
Siin laulis oma esimesed laulud rahvale lauljanna Aino Tamm.

Linnuse ja kiriku vahelisele alale tekkis Tarvastu alevik. Tänu viljakale põllumaale oli Tarvastu kihelkond üks tihedamini asustatud ja jõukamaid piirkondi Viljandimaal.

Tarvastu ordumõisat Mõisakülas on esmakordselt mainitud 1414. a.

Esimese ordu vaenlasena saabus Tarvastusse Leedu suurvürsti Gediminase vägi 1329. a. Alevik ja kirik hävitati, kuid linnus sai kannatada. Seejärel linnust tugevdati ning muudeti ordu tähtsaks tugipunktiks.
Alevik taastus, ehitati uus kirik.
Hiljem vallutasid linnuse tormijooksuga Ivan III väed, samuti 1501. a.
Liivi sõjas 1560. a. langes Tarvastu linnus Ivan IV vägede kätte, hiljem poolakate ja rootslaste kätte.
Linnus jäi varemetesse ja seda enam ei taastatud, sest oli kaotanud oma sõjalise tähtsuse.

Ka jõe vasakul kaldal asunud Tarvastu alevik hävis. Säilinud on vaid vesiveski, mis täitis ka kaitseülesandeid (tornina).

Tarvastu kabel asub eeslinnuse õuel. Ehitatud 1825. a. Tarvastu mõisaomanike von Mensenkamffide poolt oma suguvõsa matmispaigale.
See kõrge püramiidkatusega ja neljal küljel asetseva sammasportikusega kabel esindab klassitsistliku arhitektuuri ning monumendivormide kombinatsiooni.
Juurdepääs oli üle jõe ehitatud rippsilla kaudu. See sild on nüüd Viljandis Lossimägedes.

Tarvastu jõgi voolab läbi Tarvastu ja suubub 6 km kaugusel Mustlast Võrtsjärve. Seal on Tarvastu laht. Jõgi ise on vaid 21 km pikk ja tema jõgikond 108 ruutkilomeetrit.

Tarvastu jõe kaldal on devoni liivakivi paljandid (Kullamägi).
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee