16:21 esmaspäev, 19.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaKülad
  Saarepeedi küla

Saarepeedi küla asub Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas, Viljandi-Kolga-Jaani-Põltsamaa maanteelt 1,5 km. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 370 elanikku.

Viljandi-Kolga-Jaani-Põltsamaa teel (Viljandist 7 km kaugusel teekurvi sees) Saarepeedi (Taari) teeristil on Tänassilma oru kaldal looduskaitsealune Taari (Kolga) künnapuu (ümbermõõt 4,7 m, kõrgus 16 m).
Rahvajutu järgi peitnud vaenuajal keegi põgenik enda tüves olevasse auku ja jäänud seetõttu tagaajajaist märkamata. Selle veel elujõulise puu õõnde mahub 3 meest.

Natuke maad puust edasi asuvad osalt metsaga kaetud Varesemäed. Need on tekkinud mandrijää taandumise ajal, kui jääsulamisveed kasutasid vooluteena lõhesid õhukeseks muutunud jääkattes, seda eriti vanade orgude kohal. Nendesse lõhedesse settinud liivast ja kruusast moodustusid pikad, kitsad, kumeraharjalised, jää liikumissuunaga rööpsed oosid (vallseljakud). Varesemäed erinevad teistest omasugustest. Nimelt püsis Varesemägede kohal jää kaua ja oli rohkem liigestatud, sellest tekkiski laia, lavaja laega oos. Piki jää lõhelist serva kuhjusid Välgita - Saarepeedi oosid, millest osa on ära veetud teede katteks. Kauni loodusega Varesemäed on viljandlastele väljasõidukohaks.

Põltsamaa maanteelt Saarepeedile minnes mööduma Kehklase ojale rajatud endisest Vana-Viru vesiveskist ja paisjärvest.

Saarepeedil väärib arhitektuuriobjektidest tähelepanu endine magasiait (1888).

Arheoloogiamälestisena on vaatamisväärne Saarepeedil asuv Naanu linnamägi, rahvasuus tuntud Tantsimäe nime all. Mägi sai endale nime endise Naanu talu järgi.
Väliskujult neemiklinnus. Ülejäänud neemikust on ta ära lõigatud sügava kraaviga, mille linnusepoolsele siseküljele on kuhjatud vall. Selle kõrgus kraavi põhjast on 7 m. Teine, lühem vall on neemiku tipul, mille otsanõlv on kaevatud järsemaks. Linnamägi on kolmnurkse kujuga, pindala 1700 ruutmeetrit. Rahvajutt räägib, et linnus tekkinud laeva jäänustest.
1952. ja 1953. a. teostati siin arheoloogilised väljakaevamised. Linnuse kindlustused nagu vall ja palktarandid (neile valmispandud heitekividega) on ehitatud üheaegselt. Linnuses on elatud lühikest aega 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul. Sakslaste sissetungi ajaks oli linnus ilmselt juba maha jäetud, sest võitluse jälgi ei leitud. 20 cm paksusest kultuurkihist leiti tollele ajale iseloomulikku keraamikat ja ehteid. Ka Henriku Liivimaa kroonikas ei nimetata linnust kordagi.

Naanu linnuse lähedal asub Puuri pere juures Puuri künnapuu. Puu ümbermõõt on 3,3 m, kõrgus 20 m.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee