07:57 neljapäev, 25.04.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaKülad
  Pärsti küla

Pärsti küla asub Viljandi maakonnas Pärsti vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 170 elanikku.

Pärstis oli mõis juba 16. sajandi keskel.
Ühekorruselisele võlvitud soklikorrusega mõisa peahoonele liitub paremal kahekorruseline tiib. Peahoone on kaetud püstlaudvooderdisega, akende raamistused, nurgarustika, viilukaunistused, räästaalune jm. on 19. sajandi teise poole arhitektuurile iseloomulikus laadis. Interjööris on säilinud tähelepandavad aaderdatud uksed. Praegu on mõisahoone kooli käsutuses.

Ümber mõisamajaesise ringikujulise muruväljaku, mille keskel kasvab põline saar, asuvad poolringikujuliselt pargipuud. Saare tüve ümbermõõt on 5,7 m, kõrgus 20 m, võra laius 12 m. Rohkem kui 2 m kõrgusel hargneb puu kaheks. See looduskaitse all olev saar on suurim Eestis.

Mõisa abihooneid (moonakate maja, ait-kuivati, vesiveski) eraldab peahoonest tihe puistu.
Maakividest krohvimata ait-kuivati on massiivne, tugevat muljet avaldav ehitis. Aidal on kõrge lakakorruseni ulatuv pandus.
Vesiveski (ehitatud 1883) on kahekorruseline maakiviehitis. Hoone on kaunistatud kivikildudega, millest on mördi sisse vajutatud erinevaid kujundeid, ka inimfiguure.

Pärsti park ja dendraarium pindalaga 2,3 ha on üks maakonna liigirikkamaid parke. Siin kasvab ligi 90 erinevat puu- ja põõsaliiki, nende hulgas ebaküpress, viirpuu, mandzuuria pähklipuu, nulg, punalehine pöök, virgiinia kadakas jt. Pargis on puidust paviljon.

Pärsti Suurjärv ehk Kuuni järv asub Viljandist 4 - 5 km kaugusel, kõrgus merepinnast 93 m. Järv on põhja-lõunasuunaline, pikkus peaaegu 1 km, laius kuni 280 m, hüdroloogiline sügavus kuni 4 m, pindala 20 ha. Järve lõunaosas on pisike saar. Järv toitub sadakond meetrit põhja pool olevast Pärsti Väikejärvest tulevast ojast, väljavool toimub kraavi kaudu, mis viib vee Valuojja ja selle kaudu Viljandi järve. Järves kasvab rohkesti pilliroogu, laialehist hundinuia, kollast vesikuppu, valget vesiroosi jt. veetaimi. Järv on kalarikas.

Pärstist Vaalamäele viiva tee lähedal Rattama talu soise heinamaa keskel asub Tammemägi. Mäel kasvab 17 tamme. Seda küngast on peetud Sakala vanema Lembitu hauaks, samuti Madisepäeva lahingus 1217. a. langenud eestlaste hauaks. Madisepäeva lahing ise olevat toimunud Madi ja Rattama talude vahelisel väljal. Tammemäel olevat peetud rahvausundilisi talitusi, ka eestlaste vanemad olevat siin nõu pidanud. Siis süüdatud künkal oleval kivil tuli.
Kuna künkal on varem kasvanud rohkem tammepuid (ka hästi vanu), võib Tammemäge pidada II aastatuhande algusest pärinevaks ohverdamis- ja hiiekohaks.

Arheoloogilised kaevamised on näidanud, et Tammemägi ei olnud matusepaik ega ka ohverdamiskoht. Tammemäe harjal on kaks suurt kivi; neil mõlemal puuduvad põlemise jäljed. Tammemäge võib pidada hiiekohaks, mis võis olla ka nõupidamise kohaks. Tammemäel asuvale suuremale kivile on sisse raiutud tekst: "Lembitu 1217".

Madi kivikalme asub Pärstist 2,5 km Vanamõisa poole. Ka seda kalmet on peetud Madisepäeva lahingus langenud sõdalaste ühishauaks.
Arheoloogiliste kaevamiste käigus uuriti läbi 1050 ruutmeetrit, mis on üle poole kalme pinnast. Kalme on ehitatud raudkividest. Selgus, et kalmesse on maetud 11. - 13. sajandil. Surnud maeti põletatult. Rohkete leidude hulgas oli pronksehteid (sõled, sõrmused, kaela- ja käevõrud), savinõukilde, relvi (odaotsad, sõjakived, mõõgakatked), suitsed, kannuste tükke. Nende relvade omanikud võisid olla siitkandist pärit sõdalased, kes võisid langeda Madisepäeva lahingus või mõnes teises tapluses ordu vägedega.
Madi kalme aga ei saa olla Lembitu sõdalaste ühishaud, sest tolleaegsete uskumuste kohaselt (esivanemate austamine) toodi lahingus langenu oma kodukohta ja maeti esivanemate juurde. Seega on siin tegemist tavalise külakalmega.

Madi kalmest ca 1,5 km Vaalamäe poole, vahetult teest idas 2-3 m kõrgusel moreenkünkal asub Risti kiriku (kabeli) kivivundament, mis puhastati välja kaevamisel 1971. a. (H. Moora). 10,8 x 6 m suurune vundament on vildaka põhiplaaniga, ebakorrapäraste nurkade ja kitsama altariruumiga idaotsas; sissepääs kirikusse oli lääneotsas. Varemeid on samuti seostatud Madisepäeva lahinguga. Kaevamistel leitud mündid (muid leide oli vähe, kiriku loodenurga lähedalt leiti ka üks oanusteta laibahaud) ja ehitusajaloolised paralleelid dateerivad kabeli 15.-17. sajandisse.
Pärast seda käidi kabelivaremeis ohverdamas 19. sajandi alguseni.
Lõugas,V. Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln. 1989.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee