07:57 neljapäev, 25.04.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaKülad
  Paistu küla

Paistu küla asub Viljandi maakonnas Paistu vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 374 elanikku.

Küla asub Sakala kõrgustiku ühel kõrgemal ja maastikuliselt vaheldusrikkamal kohal. Suhtelised kõrgused ületavad siin 30 m. Põldudega kaetud kõrgendikult avaneb kaugeleulatuv vaade ümbrusele, selge ilmaga võib näha isegi Viljandit.

Muistsest asustusest annavad tunnistust põldudel olevad kivikalmed ja kultusekivid.

Esmakordselt mainitakse Paistu kihelkonda ja kirikut juba 1234. a. Vanades ürikutes on kirikut nimetatud "Lucernaks" ja "Stella mariseks" (lad. k. "kiir" ja "mere täht"), sest kirik olnud oma kõrge asukoga tõttu Pärnumaale ja isegi merele näha (!).

1234. a. oli Paistu kirik arvatavsti ristikujuliste piilaritega kodakirik. Selle hävitasid leedulased 1329. a., säilinud on vaid müürid ja koor. Esialgse kiriku asemele ehitatud uus hoone purustati Põhjasõjas, kuid taastati hiljem. 1817. a. süütas pikne torni, tules hävis ka orel. 1852. a. ehitati uus torn, altar ja kantsel. Uue oreli valmistas 1853. a. orelimeister Kessler Tartust. 1866. a. ehitati plekk-katusega tornikiiver, ka kirik ise sai plekk-katuse.

Aastail 1884 -1916 oli Paistu kiriku pastor kirjanik Jaan Bergmann. Siin kirjutas ta ballaadid "Ustav Ülo" ja "Salme", toimetas "Lastelehte", koostas õpikuid ning tõlkis eesti keelde "Odüsseia" viis laulu.

Paistu kiriku organistina on töötanud koolmeister Jaan Adamson ja helilooja Friedrich August Saebelmann. Viimane esines sageli ka orelisolistina.

Paistu kalmistule on maetud teiste seas Jaan Adamson, Adam Peterson, Hain Henno, August Saebelmann, Jaan Leppik, rahvalaulik Liisu Mägi.

Polli tamm asub Paistu kalmistust 400 m loodes endise Polli talu heinamaa kingul. Puu vanuseks peetakse 700 aastat, ümbermõõt 5,9 m, kõrgus 18 m. Korduvate põletamiste tõttu on tüvi õõnes. Tõenäoliselt on puu endise hiie viimane esindaja. Vanad inimesed räägivad, et tamm on põlenud kolmel korral: Põhjasõja ajal, 19. sajandi viimasel veerandil ja 1953. a. Neile lisandub veel põlemine 1962. a. Põletatud õõnde mahub ligi 10 inimest. Augu tõttu on puu kaotanud vähemalt veerandi oma ümbermõõdust.

Paistu kihelkonnakoolis (asutatud 1854. a.) on õpetajatena töötanud Hans Wühner, Friedrich August Saebelmann, õde-venda Anna ja Martin Kahu.

Friedrich August Saebelmann oli Paistu kihelkonnakooli õpetaja ja organist 1880. a. alates kuni oma surmani 07. 03.1911.
Koolis pööras F. A. Saebelmann suurt tähelepanu laste muusikalisele kasvatamisele. Ta oli üks rahvusliku kooriloomingu alusepanijaid. F. A. Saebalmanni kaunimad laulud on "Kaunimad laulud" ja "Ellerhein".
1880. a. asutas Paistus segakoori "Heli".
1911. a. hakkas seda koori juhatama Martin Kahu. Nüüd jätkab seda tööd M. Kahu tütar Heli Kahu.

Paistu koolis on õppinud Mihkel Veske, Juhan Kunder, Adam ja Peeter Peterson, Juhan Aavik, Mart Raud jt.



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee